NAERATUSEGA LÄBI ELU

Tsauki tsau kõigile, kes minult juba positiivsemat juttu on oodanud ja negatiivsest nii ära väsinud! Ma ise olen ka. Ja lihtne lahendus sellele? Olla õnnelik.      Life is good when we think it's good. Life is bad when we don't think. Nii, et ma nüüd mõtlen, et elu on lill, selline lill, mis õitseb kaua ja ikka korralikult! ihihiii Rõõmusõnumid! Ma leidisn omale korteri, ühe toreda korterikaaslasega koos. Nüüd tuleb ainult asjad sisse kolida ja on jälle Tartus mõnus koht, kus olla ja mida koduks nimetada.  Siinjuures ma teeks miljon musi ja mustmiljon kalli Triinule, kes mind seni enda juures hoidis. Ma lihtsalt olen nii rõõmus, et mul on selline sõbranna, kes mulle hädas appi tuli ja toeks oli. Aitäh Sulle, kalli!  Ja kui ma nüüd mõtlema hakkan, siis elus on ikka selliseid asju, mis tekitavad tunde, et kõik on läbi. Enam ei taha, ei suuda, ei oska, ei saa. Selliseid momente, mis tekitavad täieliku madalseisu. Aga see kõik läheb üle. Sellises olukorras mõ

https://www.youtube.com/watch?v=V1bFr2SWP1I Hetkel võiksin jätkata sealt, kus oma eelmise postituse lõpetasin. -Kas kellelegi väga olulisele oma elus haiget tegemine, selle tagajärjed ja kõik kaasnev, jõuab ükskord ka tegijale kohale. Või ongi nii, et elus on tähtsad inimesed ja järgmisel hetkel juba olid.. ning tulevad uued, kes saavad selle ''on oluline'' tiitli. - See paar nädalat minu eelmise postituse ja praeguse vahel on mulle vähemalt selgeks teinud, et ma tean kindlalt öelda, et nii saabki olla. Ja mitte, et ''ei saagi'' vaid, et ''ongi''. Lihtsalt ei oleks uskunud, et reaalselt saavad asjad minna nõnda, et inimene, kes on sinu elus nii suurt rolli mänginud, kellega sul on pikk ajalugu, muutuda inimeseks, keda sa enam ei tunne, ei usalda; inimeseks, kellega ei ole sul ühtegi sõna vahetada, vaatamata sellele, et varem võis päevad läbi seletada maast ja ilmast, inimeseks, kes ei tekita sinus enam ühtki head emotsiooni, ku

Kõik inimesed teevad vigu. Ühed õpivad neist, teised mitte. Ühed saavad aru, et tegu,- käitumisviis ei olnud õige, teised ei saa. Miks on nii, et need inimesed, kes on sulle kõige olulisemad, teevad kõige enam liiga? Kas sellepärast, et nende teod ja sõnad lähevad kõige enam korda? Arvan küll. Mis paneb inimesi käituma halvasti nendega, kes on nende ellu kuulunud aastaid? Täitma nende soovi, keda tegelikkuses ei tunnegi? Kas ükskord jõuab valesti tehtud otsuste tagamaad inimesele kohale ja saadakse aru, et oldi valesti käitutud? Või ongi nii, et on hulk inimesi, kes ei tunnista iial oma vigu? Uhkus? Mõjutatavus? Või ongi nii õige? Andestamine. Kas aforism: ''Andestamine on tugevate voorus'' peab paika? Nõrgad inimesed siis ei suudagi andestada? Või hoopis peaks elama mõte peal, et ''Andestan, aga ei unusta''? Lootus. Minul näiteks on iga olukorra kohta tunne, et lootma peab. Aga kas lootmine on kasulik või pigem mitte? Lootes midagi, kogu

Kõik, kõik on uus, septembrikuus! No ja natukene vana ka. Alles nagu suvi algas, kui juba on lõppenud ja saab uhkelt septembrit tervitada. Vaatamata sellele/tsiteerides üht levinud pilti Facebookis/ et ´´2014. aasta suvi möödus kiiremini kui 14. aastaste suhe Facebookis.´´, oli see suvi täis päikest, kuumasid rannailmasid, külma siidrit, meeldejäävaid rannafeste, pidusid ja koosolemisi, kordaminekuid ja olulisi samme, tööd, ettevõtmisi, tohtult nalja, naeru ja parimaid inimesi! Juuni ja juuli tegemistest olen jõudnud rääkida, kõigest üksikasjalikult kirjutada, et mälestused talletuks. Kõige olulisemad neist. 20ns sünnipäev!!! Jaanipäev Pühajärvel! Suguvõsa kokkutulek Võrumaal. Saaremaa rannapidu Mändjalas. Sõbrad. Familytime. 2014. a suvi oli minu jaoks nagu ´3kuud täis maailma meeldivamaid inimesi- pere, sõbrad ja kõik uued tutvused´. Olen lihtsalt üks õnnelik pliks :) AUGUST