Mul on üks unistus. Unistus olla õnnelik.

Kõik inimesed teevad vigu. Ühed õpivad neist, teised mitte. Ühed saavad aru, et tegu,- käitumisviis ei olnud õige, teised ei saa.

Miks on nii, et need inimesed, kes on sulle kõige olulisemad, teevad kõige enam liiga? Kas sellepärast, et nende teod ja sõnad lähevad kõige enam korda? Arvan küll.

Mis paneb inimesi käituma halvasti nendega, kes on nende ellu kuulunud aastaid? Täitma nende soovi, keda tegelikkuses ei tunnegi? Kas ükskord jõuab valesti tehtud otsuste tagamaad inimesele kohale ja saadakse aru, et oldi valesti käitutud? Või ongi nii, et on hulk inimesi, kes ei tunnista iial oma vigu? Uhkus? Mõjutatavus? Või ongi nii õige?

Andestamine. Kas aforism: ''Andestamine on tugevate voorus'' peab paika? Nõrgad inimesed siis ei suudagi andestada? Või hoopis peaks elama mõte peal, et ''Andestan, aga ei unusta''?

Lootus. Minul näiteks on iga olukorra kohta tunne, et lootma peab. Aga kas lootmine on kasulik või pigem mitte? Lootes midagi, koguaeg, võib selle nii öelda lootuse mitte täitumine kaasa tuua kurbuse, kannatused või halva enesetunde. Aga kas selle tõttu siis ei peakski enam midagi lootma?

Nii palju küsimusi. Nii vähe vastuseid.


Olen rõõmus, et minu ümber on nii palju häid inimesi. Kõik need, kes tahavad raskel hetkel toeks olla ja aidata.
Kuid olen kurb, et minu ümber on ka neid, kelle peamiseks eesmärgiks on valetada, haiget teha, inimesi kannatama panna ja olla kahepalgeline.


Ma olen alati kõiges rõõmu ja toredat leidnud. Et teha ikka nii, et elu oleks roosamanna. Hetkel on tunne, et ei leia kusagilt mingitki lootuskiirt, mis midagi päästaks.
Ma peaks nüüd meenutama jällegi Kati lauset, et igaüks on oma õnne sepp. Ongi. Kuid vahest on keegi teine ka. Kui mitte otseselt, siis mingismõttes küll.

Loomulikult on mul inimesed, kes on raskel ajahetkel toeks ja neid, kellele mõeldes peaks tulema naeratus näole. Hetkel lihtsalt on tume valgus peitnud endasse helgemad toonid. Kuid ma tean, et ühel hetkel löövad nad taas särama ning naeratus minu näol on rahulolev. Aega on vaja..

See on elu. Elu koos oma õppetundidega.

Angelika