Lõpetatud.. mis järgmiseks?

Hei, mu armsad! 💙

Ongi kõik.. ma sain hakkama! ツ Ma olen niiiiiiiiiiiiii õnnelik!

Aitäh kõigile motiveerijatele, kaasaelajatale ja lihtsalt mulle toeks olijatele läbi selle nelja aasta. AITÄH! ❤ Ja kõikide teiste kõrval ma tänan lõpuks kedagi, kellele ma pole kordagi oma "aitähide" juures tähelepanu vist pööranudki.. MINA ISE. Juhhuuuu Angelika, tehtud!  😀😊

Lõpupidu oli amaaaazing! Ma sain koos olla oma inimestega ja see teeb mind kõige õnnelikumaks!

Lõpetaja! 

See on see nägu kui saad oma inimestelt õnnitlusi ja ükshetk tuleb võõras noormees su juurde ja ütleb "Vabandust, ma siin mõtlesin, et väga tahaks teile seda roosi kinkida" 😀 Mis ma ikka oskasin öelda kui "Oiiii, misasja, aitäh! 😀😀

 Issi!

 Minu pisikeee!

 FAMILY! ♡

Minu kallis emme, kes on mu jaoks alati olemas. Ükskõik milliseid otsuseid ma vastu võtan või ei võta, on tema minu kõrval. Toetamas, hoidmas, kaitsmas ja minuga koos rõõmustamas. Emme on minu eeskuju oma tahtejõu, sihikindluse, TUGEVUSE (te ei kujuta ette ka kui tugev see inimene südamelt ja hinges on!), vapruse ja lihtsalt olemisega. Aitäh Sulle kõige eest! ♡

See viiene on see, kelle nimel ma kõike seda teen. Tema pilt on alates 2014. aasata septembrist minu motivatsiooniseinal tekstiga "My biggest motivation" ja seda siiani.. Minu eesmärk on jõuda sinna punkti, et kui Marten tuleb mulle külla siis on mul võimalus teda viia sinna kuhu ta tahab, teha seda mida tahab.. et ta ei peaks kunagi mõtlema, et ma soovin seda.. aga ma kahjuks ei saa, sest ei ole võimalusi.. Ma tahan olla suur õde, kes annab endast a l a t i kõik, et tema väikesel vennal oleks tunne, et tema jaoks on maailmas kõik olemas! 😊💓

Minu kallis ämm, kes on mulle väga palju toeks olnud ja jagab minuga seda "armastan inimesi aidata ja nendega tegeleda" rõõmu 😊😊😊😊😀

Ja noh.. Anttyt olen ma siin blogis ülistanud ette ja taha 😀Seda kui vinge inimene ta on, teavad juba kõik, aga seda, et ta on oma tahtejõu, järjepidevuse, sooviga elada elu ilma piirideta, mulle niiiiiiiiiiiiiii suureks eeskujuks.. Ma ei saa aru kuidas selline inimene valis kõigi teiste inimeste seast just minu! 😀 Miks sa Anttyke tegid sellise vea?! 😀😀 Okei, okei.. tegelikult olen ma väga tänulik, et sa oled minu elus ja, et sa oled nii suurte unistustega inimene. See annab mulle endalegi jõudu juurde oma unistusi hoida sama suurena.. 

Ja siin ma siis olen.. õnnelik lõpetaja.. vaatamas loodetavasti "helge tuleviku poole" 😝😀😀

______________________________________________________________________________

23. juuni olime Tartus jaanipäeval. Istusime sõpradega, tegime grilli, nautisime mõnusaid jooke ja õhtul läksime jaanitulele Raadile. Täpselt selline ehtne jaanipäev vanast ajast 😁 Ja üli tore oli! Ma olen nii tänulik inimeste eest, kes mu elus on, sest nad kõik on nii lahedad! ❤

Ja nüüd ma siin istun.. ja mõtlen. Mõtlen kui õnnelik ma olen. Ma tunnen, et ma olen hetkel elus sellises punktis kuhu ma tahtsin pikka aega jõuda. Eks see kooli lõpetamine mängib siin suurt rolli, sest see, mis oli minu igapäev, on nüüd minevik. Nüüd algas uus tee.. töö. Ma niiiiiiiiiiiiii ootan! 😊 Kardan ka, aga ootusärevus on suurem! 😀 Lähipäevil lähen teen ühe proovipäevaga ka, et asju meelde tuletada ja veel rohkem valmis olla.. 😀

Pildis

Kui ma veel lõputööd kirjutasin ja "karm komisjon" maal vaatas, et ma ikka aega asjalikult kasutaksin 😀😀

 Maikuu soojad ilmad! 🔆

 Trenniiii..

 Õnnelik sünnipäevalaps! ❤️

 Kaitstud!

Minu Antty... 

 Meie teine selle suve lõpetaja, Antty "pisike" õde ツ

 Oma "mini me"ga 😀😀

 Ämmad, nagu nad ütlevad 😀

Laura ja Riivart tulid kommide asemel murelitega lõpetamisele.. nii njammmiiid 😊😊😊😋😀

Ja mis edasi? 

27. juuni saab meie Antty 25! Naljakas ikka mõelda, et kui me kokku läksime oli tegu ühe 22 aastase kutiga ja selle kolme aasta jooksul on temast kasvanud selline mees! 😀 No ikka selline, et kohe on! Te ei kujuta ette kuidas ühe inimese pähe mahub tarkust! Antty oskab minu meelest absoluutselt kõike!!! Nagu.. alates noorema õe õpetamises keemias, kõike mis on seotud krüptomaailmaga, arvutitega, toitumisega, trenniga ja lõpetades auto lahti võtmiseks mingi millimeetriste jubinateni! 

Ja süda on tal niiiiiiiiiiiiiiiiiiii suur.. 💓 aitab kõiki ja annab endalt kasvõi viimase ära, et teistel oleks hea.  

Ja minul on privileeg olla sellise inimesega igapäev koos! 😊

30. juuni lähen aitan armsal Janel ja te mehel juubeleid läbi viia 😊Kõige mõnsam selle asja juures on see, et ma näen Jane.. ma niii igatsen kooliaega ja oma kursakaid... oeh ❤

Ja 2. juuli lähme sõidame Helisinki ja sealt järgmine päev paariks nädalaks Hisnpaania.. 😉 Juhuuuu.. päike ja rand ja vein ja sõbrad ja kõik kõik, mis on tuttav ja ootamist väärt! ✌❤




Ja peale puhkust tulen ja hakkan tööle.. 😀 Tegelikult ka on hirm mega suur, sest ma jään kohe üksinda. Teine pereõde (kes on megaa kaua olnud meditsiinis) läheb kohe puhkusele kui mul on esimene päev niiet.. OEH. Samas nagu niiii ootan, sest ma tahaks päevad läbi veresid võtta kui vaid saaks 😀 Ja iga teisipäev hakkan ma titasi nägema ja.. Can't wait!

Mis siis ikka.. let's rock! 😊😊😊😊😋 Mina jään ootama, et nädal saaks kiirelt mööda ja me Anttyga lennukile saaks minna ja puhataaaaaaaaaaaa!
Teiele tahan ma öelda, et kui te mõnikord tunnete, et natuke on nagu raske.. midagi ei lähe nii nagu vaja või keegi käitub teiega halvasti või ise olete saanud hakkama millegagi, mille üle te väga õnnelikud ei ole.. siis mõelge, et meil kõigil on elus raskeid hetki ja selliseid olukordi kus kohast välja tulemine tundub võimatuna. Te ei ole tegelikult kunagi üksi.. rääkige kellegagi. Rääkimine aitab ALATI. Isegi kui see ei võta ära mure ennast, on kergem. Ja see "kergem tunne" on samm positiivsuse suunas.. 😊
Mul on noorem õde. 17. Ta on selline.. suure südamega. Hästi armas ja sõbralik. Aga hästi tagasihoidlik ja häbelik. Vahest ikka kangutame tal julgust seest välja, et "Noh! Mis sa passid?! Sa saad hakkama! Sa oled tubli. Proovi ikka" jne jne.. Ta on küsinud teinekord, et vahest mõtleb, et kuidas ma saan koguaeg nii positiivne olla ja uskuda kõigesse. Ütlesin talle, et tead.. Kui oled ise selline, kes naeratab ja endast koguaeg kõik annab, siis saad vastu ka sama. Ja see tõsiselt on ka nii. Kasvõi seegi, et kui ma lähen linnaliinibussi sisse, siis ma alati üle bussi karjun bussijuhile "TERE! ja hiljem "ILUSAT PÄEVA!" ja ma võin käsi südamel öelda, et 95% ajast ei saa ma ühtegi tere vastu. Selline asi võiks ju natukene morjendada, kui tervitad kedagi ja sa tundud nagu sein, kellele vastu midagi ei öelda. Aga tegelikult ma tean, et bussijuht ei oska seda TERE kuulatagi.. sest mitte keegi ei ütle talle seda. Ja kui tuleb üks tüdruk suu kõrvuni bussi ja tervitab siis nagu ei oska kohe vastugi öelda midagi. Teate miks ma tean seda? Sest ülejäänud 5% ajast kui ma saan "TERE või ILUSAT PÄEVA TEILEGI" vastu siis on bussijuhi näos nii siiras rõõm ja ootamatus, selline näoilme, et "Mulle öeldi just tere? Mulle?!" Päriselt kah!" 😀 Ühesõnaga, ma ei tea kuhu ma tahtsin oma jutuga jõuda kui sinnani, et OLGE ISE POSITIIVSED, NAERATAGE, SÄRAGE ja .. elu annab teile sama vastu. Uskuge kõigesse, eelkõige endasse.. näete! Mina uskusin ja siin ma nüüd olen.. Mingisugune maapliks sealt armsast väiksest Puurmanist oma SUURTE unistustega, millest üks sai nüüd "tehtud".. ma olen diplomeeritud tervishoiutöötaja.. ahhhh.. mis ma ikka oma rõõmu varjan!! 😀 
MA OLEN NIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIII ÕNNELIK, ÕNNELIK, ÕNNELIK JA RAHUL JA RÕÕMUS JA T Ä  N U L I K! Aitäh elu, et sa oled mulle niiiiii armas! 💓

Angelika