IT'S DONE!

Jah! Ma olen nüüd RN! Apppiiiii... niii õnnelik, õnnelik, õnnelik! ♡ Suutsin oma diplomitöö reedel edukalt kaitsa!

Kaitsmine läks väga hästi. Hommikul oli küll närv sees, aga see oli pigem see ärevus, et mis mind ees ootab, milline on komisjon ja kuidas see kõik käib.. sisse sain juba 10 minutit varem, aega läks oodatud 45min asemel.. ee 20? 25? Mu kaitsekõne oli lihtsalt väga ülevaatlik ja kokkuvõttev, komisjon kiitis tööd, tõi häid külgi välja, andsid õpetust mõnes asjas ja küsisid oma küsimusi. Ma olin nagu ikka.. konkreetne, aga samas ilma oma nalja viskamiseta ka ei saanud 😀Mu eesmärk oli kohe sisse minnes õhkkond meeldivaks muuta ja nõnda ta läks.. kell kaks läksin tagasi, sain teada, et mu lõputöö oli väga tugev. Minu aega, tööd, vaeva ja armastust selle vastu väärtustati B-ga ja ma ei suutnud selles osas rohkem tänulik ja õnnelik olla! Nii tore, nii äge ja nii vahva! Muide, mu lõputööks oli "Medikamentosse abordiga seotud tunded naisel ja õendustegevus abordi puhuselt" niiet kui on keegi, keda huvitab günekoloogia valdkond võib julgelt mulle kirjutada ja minu tööd lugeda 😊 sellega seoses tuleb mul meelde, et üks komisjoniliige küsis ka, et mis siis nüüd sinu tööst saada võiks, mis edasi? Tavapäraselt vist vastaks tudeng, et no koolis õppematerjalina võiks kasutada jne.. ma lajastasin ikka kohe, et "No ma arvan, et ma kohe läheks prindiks kümme eksemplari välja ja viiks günekoloogia osakonda lugemist!" 😀😀... Ja nõnda minust õde saigi. 22 juuni saab see ka ametlikult kinnitatud. Oeh... 💓


Ahjaa... tsau kaaaaa, mu armsad! ❤️

Minu senine suurim unistus sai lõpuks teoks ja ma olen megaaa rahul! Ma saan varsti alustada tööd valdkonnas, mida ma ülekõige maailmas armastan. Sellises valdkonnas kus kogu su energia ja soov läheb inimeste aitamisele.. ma olen niiii õnnelik, et ma 2014. aasta suvel otsustasin oma paberid Tervishoiu Kõrgkooli sisse anda ja ma olen niiii õnnelik, et ma päriselt ka sisse sain! 😊😊😊

See nelja aastane teekond on algusest lõpuni niiii vinge olnud! Ma mäletan kuidas 2014. aasta 1. september kooli aktusele läksin.. meeletu hirmutunne ja ootusärevus segamini. Tavaliselt olen ma üsna julge pliks, aga sel hetkel mäletan kuidas süda niii värises! 😀Kohe esimestel nädalatel moodustati  kursuse peale rühmad ja minu omasse said maailma kõige vingemad inimesed! Ma siiani mõtlen, et apppii.. kes oli see inimene, kes sellised puhtjuhuslikult ühte gruppi pani?! Mis võimed tal ometi olid?! 😁

Aga järelikult nii pidi minema! Sest teate nalja.. kui kursuse nimekiri augustis välja tuli siis ma hullult googeldasin mõndasid nimesid, et ÄKKI ma kirjutan neist kellelegi enne kooli ja saame tuttavaks, et siis pole nii hirmus.. võin öelda, et ei kirjutanud kellelegi, aga üks nimi mida ma mitu korda vaatasin oli Ada Leif ja uskuge või ei, aga 140st inimesest sattus just tema minu rühma! 😀 Ja ta on niii armas ja siiras inimene! Inglise keele tasemes sattusin mitmetesse rühmatöödesse koguaeg Jane ja Svetlanaga.. Mõtlesin veel nendega koos olles, et apppii.. nad on minust 15aastat vanemad.. nii kogenud ja targad.. ja praeguseks hetkeks on neist saanud mulle väga-väga kallid inimesed! Ja jälle uskuge või ei.. nad sattusid ka neist 140st inimesest minuga ühte rühma! Ebareaalne, ma tean! 😀😀Meie õdede kursusel oli üsna vähe poisse ja seepärast jäi mulle alguses kohe silma üks kutt ja mitte sellepärast, et ta kena oleks või midagi.. sellepärast jäi, et temaga olid koguaeg koos kaks tüdrukut, keda ma hullult kadestasin, sest ma nägin, et nad on ilmselt varem tuttavad, kusagilt koos tulnud ja nad ei tunne end siin uues keskkonnas nii üksi.. koguaeg mõtlesin sellele.. ja üllatuseid ei ole lõppenud.. ka nemad olid minu rühmas! 😁😂 Minu armsad Kätlin ja Gerli! ❤Kokku oli meid kuskil 12-13, peale eelnevate tüdrukute olid seal veel maailma kõigeeee nunnum ja targem ja julgem Anna-Liisa! Merli puhul ma mõtlesin alati, et ta ilmselt ongi sellise eriala peale loodud.. koguaeg võttis igalpool sõna ja oli näha, et inimene teab millest ta räägib.. 😊Ja siis oli meil Liina! Kes küll esimese aasta poole pealt ära läks, sest titaootele jäi, aga ma ikka mäletan küll neid seminare kus ma KOGUAEG Liina kõrvale istusin, sest ta kõhtu tahtsin katsuda! Nii äge! 😀Ja loomlikult Kersti.. oh temast ma vist jääkski kirjutama.. kui ma ütlen, et.. ILUS, ARMAS, SÕBRALIK, POSITIIVNE, AKTIIVNE, ELURÕÕMUS JA KREISI kõik üheskoos, siis see ongi Kersti! ❤😀 Rühmas oli selle aja jooksul kokku meil 3 vene tüdrukut Darja, Diana ja Jekaterina ja ma niiii armastan vene rahvusest inimesi. Nad on kuidagi ekstra sõbralikud ja armasad.. igaüks omamoodi! 😊😊 AITÄH TEILE KÕIGILE TÜDRUKUD! 

Teate, ma võikski neist inimestest kirjutama jääda.. loomulikult oli mul kursuse peale veel nii palju super inimesi. Ma olen niii rõõmus, et ma teie kõigiga kohtusin ja praktikal koos käisin.. ma oleks olnud maailmatu õnnelik kui oleksin saanud teiega koos ka lõpetada.. Aga nagu ma alati koolis ütlesin mõne arvestuse järel kui läbi kukkusin, et nohh.. ma ikka kasutan neid võimalusi nii palju kui elul meile neid pakkuda on! 😁Siin siis nüüd ka 😁😁 Hihii.. 

Ja loomulikult ütlen ma aitäh igale praktikabaasile kus ma olin, igale juhendajale, igale töötajale, kellega ma kokku puutusin ja eelkõige patsientidele, kes lasid mind enda lähedale. Ma tänan iga hea sõna ja kiituse eest ja kannan neid alati endaga kaasas.. ❤Ja minu maailmatu suur tänu läheb minu lõputöö juhendajale, kes on lihtsalt KÕIGE positiivsem ja armsam inimene, keda ma olen oma elus kohanud. Aitäh! Tartu Tervishoiu Kõrgkool on MEGA koht kus end harida. Ma luban! 

Ja kõige, kõige, kõigeee suurem AITÄH ja tänu läheb minu perekonnale. Teie olete minu suurimad toetajad! ❤

Antty kindlasti loeb seda postitust ja mõtleb, et.. kurat küll.. kuna siis see koht tuleb kui minust kirjutatakse.. ma täidan su soovi ja kirjutan siis 😀😂😂 Vot Antty on see, kes tegelikult ju poole õppeaja jooksul minu ellu tuli ja mind niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii palju motiveeris kõiges. Tänu temale oli varahommikul palju kergem ärgata, tänu temale oli rasked arvestused ja eksamid palju kergem ära teha, sest ta ei lasnud mul niisama passida, tänu tema kiitusele teadsin ma alati, et ma saan hakkama.. ma sain alati end tema peal välja elada, talle kõigest rääkida ja vahest nutta.. ja ta kuulas.. koguaeg. Aitäh muska, et sa tulid minu hüper-super segasesse, aga toredasse maailma ja tegid selle veel vingemaks, rõõmsamaks ja õnnelikumaks! ❤ Tänu sinule sain kaasa omale teise perekonna, kes on mulle samamoodi igalajal toeks.. ja on ikka privileeg küll kui elukaaslasega tuleb su ellu sõnaotsesesmõttes teine perekond, kelle sa võtad nii omaks.. nagu olekski oma 😊

See teekond on olnud IMELINE! Arvestades kui emotsioone täis inimene ma olen siis hetkel on seda õnne ja rõõmu nii palju, et ma reaalselt ei oska seda kuhugile ära paiguta! Aina mõtlen ja naeratan ja mõtlen ja naeratan.. Ma juba väga ootan oma lõpetamist, et see tunne päriselt ka kohale jõuaks.. ❤️

Inglise keeles on üks mega hea väljend, mis kogu minu selle kooli värgi kokku võtab "HOW LUCKY I AM HAVING SOMETHING THAT MAKES SAYING GOODBYE SO HARD!"





Kogu selle kooli ja lõputöö ja kaitsmise juures sain ma vahepeal 24! Jep! Ma olen niiii õnnelik! Ma ei tea lihtsalt.. ma koguaeg räägin, et ma olen rõõmus ja õnnelik ja naeratan ja.. ja nüüd anti seda õnne ja kõik head veel niiiii palju juurde! Kohe ei oska ollagi! 😀😊 Selline rahuolu iseenda ja end ümbritsevaga.. nii palju imelist on juhtunud ja niiiiiiiiiiiii palju ees ootamas... aitäh elu! Ma olen niii tänulik! 💛

Mu sünnipäeval olime Lõuna-Eestis, Antty pere juures, mu enda oma tuli ka sinna ja meil oli selline mõnus grill-tsill päev. Õhtul läksime Anttyga Võrru Tamula rannapeole. Siuke täitsa okk praaznik oli 😀 Tegelikult juhtus seal üks selline äraütlemata imelik asi, et terve õhtu jooksul tuli 5+ inimest minuga rääkima, lihtsalt lehvitati kuidagi või anti muudmoodi endast märku. Põhiline jutt oli, et "Apppiii, sa oled niiiii ilus, sa naeratad nii palju, see on nii äge! Hea on vaadata rõõmsaid inimesi" JNE, JNE JNE 😀 Ma alguses koguaeg ütlesin Anttyle, et kuule, kas mul ripub kuskilt midagi välja või on huulepulk laiali või mis värk on, et kõik vaatavad ja naeratavad mulle vastu?! 😀😀 Selles oli siis hoopis asi 😛😀Antty ise muidugi ka vastas koguaeg, et "Vaatavad, et sa oled kõige ilusam!" 😝😝 Pugemise eest saad 10 punkti kätte, Anttykene.. 😀😀😋💓
Näiteks üks meesterahvas lehvitas tantsides ja tegi silma, sekundi pärast sai oma neiult peaaegu kõrvakiilu 😀😀 See oli niiiiiiiiiii naljakas. Aga üks naine muutus eriti agaraks ja igakord kui mind nägi langes mulle kaela, lõpuks kui wc järjekorras olin ja teda enda poole nägin tulemas mõtlesin küll, et appppiiii lase pissile minna! 😀😀😀 Kokkuvõttes oli väga lahe ja mõnus! Ma olen õnnelik, et mul on Antty, kellega pole probleemi isegi kahekesi rannakale minna ja olla.. õhtu jooksul tulid Tartust ka sõbrad ja elu oligi tsill! 😊😊💓



JA EDASI? Lihtsalt OLEN ja puhkan.. ja naudin oma ära tehtud töö vilju! 😀 Tegelikult nagu ma eelmises postituses mainisin siis on niii palju ees ootamas... ma mäletan kuidas ma mingi märtsikuus mõtlesin, et issand, kui vaid diplomitöö saaks valmis ja edukalt kaitstud.. and it's done now!

Uuel nädalal käin paar päeva oma tulevases töökohas ja püüan end harida, 16. juuni on Antty õel lõpupidu, 22. juuni mul endal, siis tuleb Antty juubel, 30. juuni lähen ühele 40+40 juubelile pildistama, 2. juuli lähme juba Helsinki ja 3. juuli lõunal läheb lend paariks nädalaks HISPAANIA! Juhuuuuu... meie armas Fuge! 💓💓💓


Aitäh, aitäh, aitäh kõige eest mu kallid SÕBRAD! Ja kõik ülejäänud motiveerijad! Ma olen niiiiiiiiiiiiii tänulik, õnnelik ja rõõmus. Nüüd lähen ja vallutan maailma... 😊


Angelika