Valu ja ilu ühes peatükis.

Hei, armsad! 

Nagu Sal-Saller on öelnud "suvi armetult on sügiseks saand.." siis nii ongi. Suvi on mu lemmik aastaaeg ning seda valget perioodi ja päiksearmastust ei ületa miski. AGA midagi salapärast on selles sügiseses õhus ja karges talves ka.. minu küünaldesahtel saab juba tihedalt tööd ja maru mõnus on kas õhtul rõdul pleedi sisse mässituna istuda küünal põlemas või diivanil head filmi küünlavalgel nautida ❤

Kuigi see suvi ei olnud tead mis kuum, siis minu puhkus sattus täpselt sellele soojale, mida kõik igatsesid ja ootasid. Niiet ma võin 100% öelda, et minu suvi oli mega! Ma lihtsalt nautisin päikest, merd, veini, koduterrassi, erinevaid üritusi ja seltskondi... ääretult mõnsa! 😊 Kuigi ma pidin puhkama kokku viis nädalat, tembeldage või hulluks (nagu siiani on seda tehtud 😀), siis ma lõpetasin oma puhkuse poolteist nädalat enne ära, sest no niiiii igatsesin tol hetkel tööle tagasi. Seda tunnet, et ma olen asjalik 😀 ja vajalik.. ja veel enam igatsesin töökaaslasi. Selles majas lihtsalt on midagi nii head, mis hoiab! 😊 

Killuke juunit ja juuli-august pildis:

 

Juuni lõpus oli üks kahepäevane pulmapidustus Abrukal. Sellele tagasi mõeldes juba tuleb naeratus näole. Nii ilus, nii siiras ja niiiiiiiiiii paljude toredate inimeste ja uute tutvustega! 😊❤

Teele ↑ oli üks minu lahe uus tutvus. Teate seda tunnet, et hakkate inimesega rääkima ja jutt lihtsalt voolab? Novot, Teelega nii oligi! 😉😀

Meie VIIES Mullfest juba kõik koos.. see aasta küll Kristot ei olnud, sest ta ei olnud tol hetkel Eestis, aga juba viiendat korda mekutasime seda üritust 🍷🌞

Puhkuse ajal jõudis õeraasuke ka külla! Ja ükspäev tuli lihtsalt selliste nunnudega ↓ tagasi.. 😍

 

Mu kõige toredamad koolivahejad või nvd on need kui Marten tuleb. Antud hetkel tegi ta mulle pannkooke, sest "sina ei oska, sa mingi alati vaatad retsepti ja ajad näpuga järge, aga ÕIGET toitu tehakse T U N D E G A" OK 👀😁 Peab tunnistama, et tõesti olid kuradi head pannukad. 

Juuli keskel tegime väikse tripi perega Rootsi. Sattus imeeeeilus ilm ja terve päev jalutasime, veinitasime, nautisime head toitu Stockholmi vahel. 

Emmega ❤

Õde pildistas 👀

                               

Tegin puhkuseaeg endale vahepeal selliseid "hommik/lõuna" iseendaga.. inimesed küll vaatasid kui ma kell 11 veiniklaas ees üksi istusin ja peas oli kaks mõtet a) vaatasid, et ma olen kahtlane ja joon kell 11 ja eriti kahtlane, et üksiiiii VÕI b) krt on alles hea elu... > ma ise muidugi arvan B 😁😁

Suvised üritused. Käisime Kristjaniga Nublu Ammendes kuulamas. No oli tore 💮

Eve jõudis isegi suvel Pärnu! Eve on minu eelmise elukaaslase ema. Siiani oleme aeg-ajalt ühenduses ja niiiiii maru tore oli üle pika aja näha ja muljetada. Jalutasime mere ääres, nautisime Noodis toitu ja lõpuks tegime meie lemmiku- shopping ka 😁Nii tänulik sinu eest oma elus armas Eve! ❤

Triinu 32! Triin on mu elus olnud ca 20aastat. See inimene teab mind läbi ja lõhki ja on näinud mind igas võimalikus olukorras elus. Kui palju nalja, naeru, seiklusi, õnnestumisi - ja ebaõnnestumisi, muremõtteid, pisaraid ja eelkõige mälestusi sellesse ajaperioodi on mahtunud... 

Maailma parim tunne kui sul on elus keegi, kes on nii kaua. Keegi, keda tunned sina ja kes tunneb sind. 

Beebi, kes pole enam nii beebi... 😏😉😁

Laura 30! Lauraga sõpruse võib laiaslaastus kokku võtta, et me oleme üks 😀 Jagame iga jumala päev üksteistega kõike ja kui pole mõned tunnid suhelnud, siis "midagi on puudu?!" 

Sõnu ei ole seda sõprust kirjeldamaks. 

Krissu 36! Krissssuuuuu mu kallis! Ma ikka olen koguaeg naljatades öelnud, et sain Kristoga teise pere kaasa 😀 Ei kujutaks enam elu ette ka teistmoodi. 

See on kreisiiii kuidas mõni inimene on nii sinu inimene. Iga mure, saladus, loll idee, ärevustunne, mõttevälgatus, õnnestumine saab meil omavahel igapäevaselt jagatud. Ju on nii siis kergem? 

Rockiline seltskond teine 😛↓ Krissu sünnal võtsime mõlemad vaba päev ja hakkasime juba hommikul toimetama - laud, kaunistused, toit.. lõpuks sai kõik nii super! 

September hakkas tasapisi muutustega. Kolisin. Aga jäin Pärnu. Pärnu, sest minu töökoht ja sealsed inimesed on võitnud mu südame niiiii siiralt, et ma ei taha ära. Üks müstiline maja oma imeliste inimestega! Lisaks on mul tekkinud oma inimesed- Kristo pere ja eelkõige tema õde on üks mu parimaid sõbrannasid ja tema tugi igas ajahetkes mu elus on niiii oluline. Minu pere ja sõbrad Tartust on seni mulle distantsilt alati olemas olnud ja ma tean, et see ei muutu. Ma olen ääretult tänulik kõige ja kõigi eest ❤

Septembri lõpus tuli Laural eikusagilt idee, et meil on puhkust mõlemal järel, et käime tiiru Türgis. Hansuke kaasa ja minek! Megaaaa mõnus ja päikeseline puhkus laadis niimooodi akusid! Niii niiii tore oli! 🌞 

Muul ajal ongi kodu-töö rütm. Rutiin- mu lemmik 😁 Sealjuures on niiii palju ägedaid üritusi, seminare ja pidusid tulemas, et ma lausa tunnen, et silmapilk ja meil on JUBA 31. detsember! No vaadake ise! 😋

September ja seni oktoober pildis:

10km töökaaslastega done! 👊

Kui Kriss ja Toivo mul kolida aitasid, siis viimast kotti tuppa viies järsku Toivo ühes "krtt.. see kott on nii raske. Huvitav, mis siin on.." ma juba end õigustamas, et MA TEAN, et mul on palju riidei.... ja siis võtab mulli välja ja essa cheers! uues kodus sai öeldud! ❤ Niii kallid ja armsad! 

Kui nädala sees igapäev jääb töökaaslastest väheks, siis reede õhtul tuleb koos jätkata.. 😁 

selline see seltskond on! Küll ei saa vist küll kunagi... 😉

Puhkusevibezzzzz ↓

Essa veinikas sai beibsudega tehtud ❤ 

Mu lemmikud hommikud kohvi ja raamatuga voodis... ❤

Kodu ❤

Kui eelnevad postitused on üsna tugevalt vaimset tervist puudutanud, siis selles osas maailmatu suurt muutust ei ole. Ma olen alati olnud see inimene, kes on väljapoole rõõmus ja naeratus näol ning isegi kui mul on raske, siis iseendale koguaeg meelde tuletades, et AINULT mina ise teen oma elu otsused ja saan kontrollida oma emotsioone, aitab toime tulla. Teen seda, mida kõige paremini oskan ja lihtsalt olen. Emotsionaalselt on väga raske periood, sest ma kolisin välja majast, mida me ligi 3aastat koos Kristoga ehitasime. Alustades kahekesi nullist sissemaksuraha kogumisega kuni viimase hetkeni seal majas toimetades ja elades. Meie ühine nägemus kodust- iga seina värv, segisti toon, pokaal kapis, mööbliese, liist, trepiastmetoon.. KÕIK on meie nägu. Kolides sinna elasin betoonseinte ja kivipõrandaga küttesüsteemita majas, ehitustolm ja ehituskaos saatjaks, samal ajal Kristo metsikut tööd Soomes tegemas.. AGA lõpuks sai sellest läbi meie endi ning sõprade, pere ja sugulaste käte midagi niii nii sooja, ilusat ja head! Lahkumineku järel loomulikult tõusis esile teema, et mis edasi- kuidas ühiselt ehitatud koduga? Maja sai ostetud Kristo sünnilinna, siia kus on ta pere ja sõbrad. Mina arvasin esialgu, et kolin Tartu tagasi. Elu otsustas, aga teisiti.. 😊 Kristo maja müüa ei tahtnud, oma hinge oli liiga palju sinna pandud ja see on tema unistus alati olnud. Ja sealjuures - kes olen mina, et kelleltki tema unistust võtta? Kristo on ääretult olulisel kohal minu elus, ta on super inimene ja ainus, mis ma talle tahan on parim. Ta teab, et ma olen alati olemas nii nõu kui ka jõuga ja toetan teda. Võtsin oma "10 asja" ja astusin uksest välja... Kui Kristo õde mul kolida aitas ja viimaseid asju võtmas olin, siis palusin korra üksi majja jääda.. jalutasin toas ringi, imetlesin kodu ja nutsin lohutamatult, sest nende seinte vahel oli nii palju rõõmu, unistusi- nii täitunud kui purunenud, pisaraid, naeru ja armastust.. ma olen iga selle hetke eest ääretult tänulik! Ja nüüd seda kõike mul enam ei olnud. Autosse istudes lahistas Kristiina juba ka nutta ja ilma sõnadeta oli aru saada kui valus see kõik on. Soe kallistus ja edasi... selline ta ju on! See paganama elu.. 😊 Ma ei tea, mis sel mulle varuks on, aga võtan vastu ja proovin sellest parima endaga võtta. I g a jumala päev. Elu õpetab ja mina õpin.. 😊 Selle kõige juures tunnen ma eneses siiski mingit müstilist rahulolu.. mul on oma unistused  ja eesmärgid ja ma tean, et nende püüdmiseks olen ma võimeline. Ja üksi.. ning seda selle kõige paremas mõttes. 

Et kõik hea saaks sinuni, lase sel tulla.. elu on niiiiiii kuradima ilus! ❤

Angelika