Südames kevades..



Hei, armsad!


Ma lihtsalt ei suuuudaaaaa ära imestada kui kiiresti aeg liigub. ALLES oli aastavahetus ja juba märtsikuu käes! Ja siis on kevad ja päike ja soe õhk ja linnud.... Mmmmmm... Vahest on juba tunda seda mõnusat värske kevade lõhna ja päike särab ja isegi vihm on mõnus värskendav! Palju on õnneks vaja, eksju? 😛💓








Kuna veebruar on lühem kuu kui teised siis on vist inimhinge juba psühholoogiliselt sisse kodeeritud, et see läheb kiiremini ka kui muud kuud. Ometi on vahe ainult 2 päeva 😃 Minu veebruar oli päris vahva! Kool, töö, kool, töö, haige, töö, kool, töö. Milline imeline loetelu! 😃 
Nimelt otsustas haigus mind enda embusesse võtta umbes 9ndal.. tekkis köha, kurguvalu, selline imelik kraapimine (loe: nii kui häälepaeltele survet avaldasin hakkasin kohe köhima), siis see kõik enam-vähem taandus ja siis tekkis nohu. Korralik nohu! Kohe niisugune, et lõpuks ma mitte ei nuusanud oma üleni punast nina vaid reaalselt tupsutasin, sest mul oli niiiii valus 😃 Ühe päeva oli mu armas töökaaslane Andreas minu asemel töö, aga 3 päeva otsustasin, et ma olen tugev Eesti naine ja saan hakkama nind läksin ise tööle.. tulemus? Iga teise sõna järel kõlas midagi sellist: "atishhhh atsihhhh".. 😃 Aga nüüd olen terve! Energiat on nii palju, et ma vahest ei suuda seda kuhugi paigutadagi.


Koolis on niiii mõnus! Noh.. nagu arvata võib siis mu kursakate pärast onju.. (ega ma ei käigi koolis targaks saamas vaid inimeste pärast 😃😃) ja mu kool on kohe esimesest aastast peale mõjunud mulle positiivselt- sellesmõttes, et seal on niii mõnus õhkkond ja õdus olla. Ja noh.. kui peab siis õppida on ka tore.. 😋 Kui ma eelmises postituses loetlesin ka, et mis ained mul hakkavad, siis praeguseks hetkeks on nad kõik alguse saanudki. Kõige hullem on see, et need kõik on omavahel kohati sarnased, aga samas nii erinevad. Sarnased on nad oma huvitatavuse tõttu ja mingilmääral ka ainestik (nt emadushooldus ja naistehaigused), erinevusi on loomulikult kordades rohkem. Kõige enam meeldib mulle emadushooldus, sest kõik see temaatika, mis käib raseduse ja raseda ning loote ümber on minu kui naise jaoks väga paeluv.
See semester on üks praktiline arvestus ja see on komplitseeritud haigusjuhud ning intensiivõendus, 8.märts (siin on see sama värk, mis ma juba 3 aastat iga oma arvestuse juures olen teile öelnud- olge siis mõetes minuga ja hoidke pöidlad pihus 💗).
Emadushoolduses ja naistehaigused tulevad elektroonsed lõputestid õpikeskkonnas. Lisaks praktilisele tuleb intensiivis kirjalik ainelõpueksam teooria peale. Pereõenduses on suuline eksam. Ja noh... kutseala teaduspõhine arendamine ja uurimustöö.. las jääda.. 😯😃 Okei-okei.. 27.märts on lõputöö projekti tähtaeg. Ma südamest loodan, et ma saan selle viimase aasta ajaga, mis on 2018. aasta veebruarini jäänud hakkama ja suudan täita endale lubadust, mille 2014. aasta suvel vastu võtsin kui õe õppekavale kandideerisin.. 💗


Ma kunagi detsembris lubasin, et räägin ükshetk lähemalt oma tööst. Nüüd ma tunnen end juba seal nii kindlalt ja enda jaoks piisavate kogemustega, et sellest kirjutada. 

Kuidas ma üldse tööle sattusin? 
Ma hoidsin nii igaksjuhuks facebookis sellisel leheküljel nagu "Tööpakkumised Tartus" silma peal. Ühel toredal detsembrikuu alguspäevil tuli sinna seesama pakkumine ja märkamatult olin endale tööintervjuu kokkuleppind. Ja siis veel märkamatumalt leidsin paari päeva pärast postkastist kirja, et ma olen nüüd täitsa tööle oodatud! Te lihtsalt ei kujuta ette, mis mu peas toimus 😃 Kas ma saan hakkama, kas ma tahan seda, kas see on minu jaoks.. jne. No vahi värki! Siiani olen saanud ja PS! saan edaspidi ka 😉 

Mis ma sellest tööst arvan? 
Esimese asjana: KOHUTUS. Minus on meeletu kohusetunne arenenud. Ma pean töö olema siis kui kell kukub, ma pean kõik oma tegevused tegema siis kui neil on kindlad ajad jne. Ja kui palju peab üks teenindaja tegema.. need inimesed kes ei ole selles valdkonnas kunagi olnud, ei kujuta ilmselt ette, mis selle "Mis see 10 tundi kassas ära istuda ei ole" taga tegelikult on. Minul isiklikult on päevad alates 5.00 ärkamisega, 6.10 lähen tööle ja 6.30 pean olema kohal. Päev kestab 19.30ni, see tähendab, et ma jõuan kõige varem kell 20. koju ja edasi? MA TAHAN MAGADA. Ja siis jälle 5.00... Nädalavahetuseti olen üksi ja siis teen ma endale 11 ja 9 tunni sisse tavaliselt ühe 2ominutilise pausi. Nädala sees kui tööandja on minuga koos siis saan lõunal 1h puhata. Muidu olen kogu 13,11 või 9 tundi jalul ja koju jõudes kukun kuuma vanni ja magama 😃 Päevad on pikad, väsitavad, tegemisi täis, aga selle töö juures on üks peamine asi, miks ma tahan seda teha ja miks ma leian endas alati seda kirge. Ma lihtsalt arrrrrmastaaaaaaaaaaaan inimesi (üllatus-üllatus)! 1. mu kaks töökaaslast, kellest üks on minu ülemus, on mega lahedad! Mõlemad täiesti ainulaadsed isiksused! 2. Püsikliendid! Silma lööb kohe topelt särama kui mõni püsiklient uksest sisse astub ja ma juba tean, mida ta soovib. Tänu sellisele asjaolule saime ka Eesti R-kioski frantsiisipäeval aasta "Koduseima kioski" auhinna! Megaaa awesomeee... See näitab, et meie armastus klientide, töö ja iseenda vastu on jõudnud kaugemale kui meie pisikese kioski seinad 😉 3. Kõik kliendid! On inimesi, kes tulevad sisse ja toovad endaga meeletus koguses energiat kaasas. On inimesi, kes vaatavad mulle otsa keset teenindusprotsessi ja ütlevad, et ma olen nii viisakas ja kiidavad mu naeratust ja rõõmsameelsust ja energiaküllust. Ja siis on üks piiiisikene osa inimesi, kes tulevad kioski ja ei ütle terve teenindamise aeg midagi VÕI ütlevad midagi halba. Näiteks: ühe korra lotomasin ei täitnud korraldusi ja üks naisterahvas ütles mu ülemusele, kes mu kõrval oli, et "Ah, see tüdruk ei oska sul siin midagi." või kui ma küsin kelletki tema öeldud suitsumargi igaksjuhuks kontrolli mõttes üle siis saan vastu poolkarjuva häälega "LD SININE MA ÜTLESIN".. alguses võtsin ma sellised asjad nii südamesse ja oleksin kõik veed oma kehast pisarakanalite kaudu väljutanud parima meelega, aga nüüd vastan selliste nähvamiste või kommentaaride peale a la- klient astub uksest sisse, sõna "tere" ei ole vist iial kasutanud ja kõlab "Musta winstoni" ja siis mu käsi ei haara mitte sigaretipaki järgi vaid "TERE, mida teile pakkuda võin?" Mille peale ma saan üldjuhul karmi ja segaduses pilgu ja siis näen inimese silmis, et ta sai oma ebaviisakusest aru ja saan palju leebema sõnavõtu osaliseks "Tere jah, pakk musta winstoni palun." Teate.. klienditeenindaja on poole kohaga nagu psühholoog! 😃 Ma olen nõustanud nii rahaprobleemides memmekest kui abielumuredega naisterahvast kui ebauskliku lotomängijat 😃 Ja ühise eesmärgi nimel- süstida kõigisse ikka seda positiivsust ja positiivsust, millest meie maailma suuremal osal võiks koosneda! 

Peale teiste püsiklientide on mul üks väga tore vanem meesterahvas, nii umbes 65+, kliendiks. Ma olin veebruaris KÕIK nädalavahetused tööl ja ta käiski IGA laupäev ja pühapäev minu juures. Ajasime juttu ja ta rääkis jälle kuidas ta käib kirikus minu eest palvetamas ja tänab alati pärast minuga rääkimist kõrgemaid jõude, et nad täidavad tema lubadusi ehk mina olen õnnelik. Jah, olengi! Ja igakord ta kiidab minu postiivset aurat ja head tuju.
Ta on mulle endast ka väga palju lugusi rääkinud. Näiteks umbes 8 aastat tagasi kõndis ta juhuslikult Tartus Rüütli tänaval ja seal oli üks naisterahvas, kel oli jalg kipsis, aga karke polnud. Ta aitas teda toetades tal koduni minna ja sellest sai alguse imeline sõprussuhe. Praeguseks hetkeks on ta kõik need kaheksa aastat IGA ÕHTU käinud selle naise juures. Käivad koos poes, mängivad kaarte, söövad kooki, joovad teed.. ja nüüd alles nädal tagasi laupäeval rääkis, et ta õhtul ei saagi minna külla talle ja sisimas tunneb niisugust kurbust.. te ei kujuta ette kui suure kirega üks inimene võib rääkida endast ja kellegi teise suhtest ning koostegemisetest.. Mulle ta igakord tuletab ka meelde enne ära minekut, et Angelika.. kui suhtes on austus, siis tuleb ka kõik muu.. Sellise tarkuseteraga saadame üksteist käeviipega päeva jätkama.. 😉





Sõbrapäev möödus tööl ja õhtul kodus mõnusalt ja rahulikult. Tegelikult oli meil ulme plaan end üles lüüa, kuhugi sööma minna ja veini nautida.. aga....... Angelika oli ju haige ja selleks hetkeks mu nina juba hakkas otsas kukkuma 😃 Seega otsustasime, et kodus isetehtu on parim! Antty tõi mulle kõigeeee ilusamad roosid, mida ma üldse kunagi oma elus saanud olen! Ma olin niiiii rõõmus. Mis sellest, et ta mõned päevad enne seda nagunii oli mul kimbu roose toonud.. ikka oli rõõm nii suur.. 💝 Siisjuures ma tahaks võimalusel Antty jaoks elus teha mida iganes.. ta on tõesti minu jaoks üks imelisemaid inimesi, kellega ma kunagi olen tuttavaks saanud. Teate mis? Inimene võib sulle öelda, et Sa oled kallis või ta armastab sind, aga niisama sõnadest ei piisa. Vahest tuleb teha teatud tegusi ka. Ja üks tegu, mida Antty teeb, mis mulle tema ilusaid sõnu koguaeg kinnitab on see, et kui ma ärkan tööpäeviti 5.00, siis ma peaksin minema 6.10 bussile varahommikul, et tööle saada.. aga kujutate ette, ta ärkab IGAKORD IGAHOMMIK kell 6 selleks, et mind autoga ära viia... Lihtsalt vabast tahtest 😃 Ja ootab veel autos ära kuni ma lähen võtan seest koodi maha ja siis maja taha ajakirjandust lähen postkastist võtma ja siis lehvitab mulle ja saadab musid. Niiiiii armas ongi シ "Sa oled minu parim sõber ja parim elukaaslane, muska" 💗 (Ma tean, et Sa loed seda 😃).

17. veebruar oli mul Tallinnas R-kioski frantsiisipäev. 1. oli mõnus saada töökeskkonnast koos töökaaslastega välja. 2. oli niiiii motiveeriv olla kõikide nende inimestega koos. Hommikul kella 10st oli Kultuurikatlas konverents, kus anti erinevaid autasusi, räägiti seatud eesmärkidest ja püstitati uusi. Esinemas käis Riho Rebane. 14.00st oli mess, kus olid kõik meie koostööpratnerid kohal. Ja õhtul 20.00 oli galaõhtu. Algas see õhtusöögiga, mis oli mmmmmmmmmmega! Täpselt selline pooltoores liha, mida ma igalt poolt olen ihaldanud. See oli ülimaitsev! Juurde veel mõnusalt hapukas valge vein. Lihtsalt parim kombo. Samal ajal oli õhtujuht Marko Reikop ja käisid esinemas nii Juss Haasma (Reet Pullina) kui ka Swingers koos Mikk Saare ja Tanja Mihhailovaga. Muusika, tants, palju häid emotsioone.. ülimõnus! Mina muidugi pidin umbes pool 10 ära tulema, et Tartusse hakata sõitma, sest ma olin järgmisel päeval töö (see lucky one eksole 😃). Kokkuvõttes sain ma Kultuurikatlast alles mingi 11 läbi ära, sest niii vahva oli!


Veebruar pildis

 Enne kooli ikka pilti 😃

 Natukene teistsugune päev!

 Sõbrapäev! ♡



 Käisime vaatasime selle romantika ka ära! #fifthyshadeofdarker

 Minu 💓


 Muska saatis oma shopingust pilte ja ma mõtlesin lihtsalt wowwww...

R-i kohvi!

 Kodus on hea!
 Maale!



Konverentsi tiim ja galaõhtu tiim 😃 @kultuurikatel






Nüüd ootab ees väga tihedad koolinädalad, lõputöö projekti kirjutamine (😨), PUHKUS! ja järgmine nädalavahetus l õ p u k s Mõnistesse.. niiii ootan 💓







Te ei kujuta ette kui palju rõõmu saab ühe inimese ellu mahtuda. Ma vahest olen sisimas niiiii energiat ja nalja täis, et ei tea kuhu kõike seda ära paigutada 😁 Ja kui keegi pole veel enda jaoks mõistetavaks teinud, mis mind õnnelikuks teeb, siis märksõna on "lihtsad asjad". See kõik millest ma olen rääkinud- inimesed Sinu ümber. Perekond ♡ Sõbrad ♡ Kõik need inimesed, kes Sind igapäev harivad, Sulle elus õppetunde annavad, Sind targemaks muudavad.
Ja päike teeb mind õnnelikuks! Oi oiii kuiiii õnnelikuks!
Kevade saabumine on nagu uue värskuse ja energia tulek päevadesse, minul vähemalt küll. Nii kui väljas on kuiv ilm, päike särab ja taevas on sinine, on energiat kuidagi nii palju. Eksju?
Ja kool teeb mind rõõmsaks! Mul on seal lihtsalt niiii toredad ja ilusad inimesed (te kõik mu rühmikud! ♡).
Ja selle õnnelik olemisega on selline lugu, et kui sa ise oled rõõmus ja naeratad (JA NAERAD) koguaeg, siis Sa muudad inimesed enda ümber ka samasuguseks. Päris ausalt! 

Leidke argipäeva tegevuste vahelt seda, mis sind tõsiselt rõõmustab. Jah, elus juhtub kurbi asju ja sel hetkel on inimestele andestatav ja arusaadav, et ei saa hommikust õhtuni naeratada. Ometi on siingi puhul üks salanipp... kui Sa jääd elusaatuse tõttu ilma endale kallist inimesest või kui Sinu elus juhtub mõni selline sündmus, mis teeb kurvaks, siis mõtle selle kõige kõrvalt sellele olulisele, mis Sul veel on.. hoia sellest kinni ja tuleta endale ja teistele meelde, kui kallis või tähtis üks või teine asi on. Selle jaoks ei ole vaja seda kurba sündmust või mõnda tähtpäeva... armastage igapäev, hoolige koguaeg, öelge seda mida mõtlete IGAKORD kui te inimest näete. Olge lihtsalt Teie ise!


Mina armastan elus niiiiiiii paljusi asju ja hoian seda kõike väga tugevalt enda südames. Ma lihtsalt olen.. ja naudin seda kõike, mis mul on!







Angelika




Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

2023

Kõik, kõik on uus..

2022 - ja pilk siia aastasse