Kevadesse naeratusega!

Hei, mu armsad! 



Ma olen päris mitmes sissekandes öelnud, et vahest mõtlen, et kus ajal kiire on? Praegu on täpselt sama tunne! JUBA märtsikuu lõpp! Ja kevad.. ja sinililled.. ja sinine taevas koos särava päikesega! 

Ja just nõnda värviline, kui on minu kirjutatud märtsikuu eelmises lauses, nii värvilist kevadet soovin Teilegi, armsad! 





Märtsi algus iseenesest oli selline.. rahulik? Mõned päevad tööd ja pikalt kooli. Tööl allkirjastasin ka lepingu, et töötan poole kohaga nüüdsest (halleluujah!) ja puhkus algas veel ka.. Nüüdseks on see muidugi läbi, aga mõnus oli ikka!

Koolis on kõike niiiii palju.... iseseisvaid töid, ettekanded, nüüd juba lõpuarvestuste tähtajad, lõputöö projekt... kõik oleks ilus ja tore kui ma VIITSIKS seda kõike. Tõde on aga ilmselge- ma ei viitsi! Miks? Okei.. Olukord oli ja on umbes selline:

21.03  günekoloogia/naistehaiguste lõpparvestus TEHTUD!
23.03  emadushoolduse viimane iseseisvatöö tähtaeg TEHTUD!
24.03 lõputöö projekti tähtaeg ja kutseala teaduspõhine arendamine ja uurimustöö aine statistika lõpparvetuse tähtaeg TEHTUD! (kas projekt saab ka retsensiooni järel positiivse vastuse, ei ole veel teada).
30.03  intensiivi teoreetiline lõpparvestus (😱)
3.03   emadushoolduse lõpparvestus

+ samal ajal on kool ja töö! Jah, see oleks kõik täiesti okei ja mõne inimese "lebo"graafik, aga minu kui maailma kõige viimasele minutile asjade jätjale on see PAANIKA 😀 Aga.. üks hea asi on selle kõige juures- MA SAAN HAKKAMA. Ma tean. Ma tunnen end.


Vahepeal oli see hirmutav intensiivi praktiline arvestus.. mis kokkuvõttes nii hirmutav ei olnudki, sest tehtud sai ta A´le ja väga sujuvalt. Tõmbasin endale analüüside võtmise arterikanüülist ja opsti- tehtud! Enne seda muidugi assisteerisin rühmakaaslast tema pileti juures, värisevate kätega hoidsin intubatsioonitoru slhange kuni ta trahheakanüüli hooldust tegi. Aga tublid olime kõik- nagu ikka!


Aprillikuu tõotab tulla põnev, sest töö ja natukese kooli kõrvale tuleb ka praktika- emadushooldus. Oiiiii kuidas ma ootan seda! Osakonda mul siiamaani veel ei ole, sest praktikakohtade defitsiit on, aga ma loodan, et lähipäevil saan selle teada ja end osakonna põhiliste asjadega kurssi viia. Arvatavasti on selleks Kliinikumi Naistekliinik, kus saab olla nii naistenõudandlas, raseduseelses- ja järgses osakonnas. Ideaalis oleks ma muidugi günekoloogia päevastatsionaaris, kus teostatakse aborte, sest mu enda lõputöö on just sel teemal. So.. fingers cross! 😊

15. märts läksime Anttyga Mõnistesse, sest ta tahtis autoga tegeleda ja ma ise niiiii ootasin, et sinna saaks. Olime seal 19nda märtsini ja see oli väga mõnus lõpp puhkusele, mis sest et see koosnes statistika arvestuse tegemisest ja lõputöö projekti kirjutamisest..  Aga sinna mahtus ka pisike Mõniste täika, päikest, Tallinnas käik ja muidu hea olemine! 😊

Märtsikuu pildis:


 Kõndisin ükspäev linnas kui Kvartali juures tuli üks naisterahvas minu juurde ja küsis, et kas ma inglise keelt räägin. Kui olin öelnud, et jaa siis ulatas mulle roosi ja ütles, et nad koguvad laste heategevuseks raha. Ma muidugi kohe krabasin heldimusest rahakoti ja puistasin kõik oma kopikad talle pihku ise samalajal öeldes, et mul sularaha rohkem kahjuks pole. Edasi bussile kõndides jäin mõtlema, et kurat.. kui osta hulgi kuskilt lilli ja niimoodi jagada "heategevuse" pähe ja vastu saades raha siis teenib küll päeva jooksul lillede raha tagasi ja kena lisa ka veel.. Tore, et sellised mõtted hiljem tulevad 😃

 Kevaaaad!
 Snap it is



 Nurrike poseeris mulle meeleldi 😊


 Kui ärkad ja hommikusöök on valmis 😊😋

 Minu kallis 😍


 Koolis jagati kleepsukesi, millega igaüks sai end mingilmääral vist samastada.. 😺
 Kõige ilusam vaatepilt... 😊♡


 Tegin Mõnistes kooki 🍰

Muah! 💋




Kui ma nüüd mõtlema jäin korra, et hmm... mida ma veel peaksin kirjutama või kuidas jätkama, siis üks ja ainus mõte.. Ma olen niiiiiiiii õnnelik! Jah, jätkuvalt! 😀 Kõik on nii hästi ja kõik veel parem on ees ootamas.. (loodan, et ma ära ei sõnu)😊
Ma olen viimasel ajal nii palju asju võtnud uuesti käsile ja see teeb mind niii rõõmsaks. Olen nö "üles soojendanud" sõprussuhted, mis ühel või teisel põhjusel on minevikku jäänud. See teeb juba niiii positiivseks ja tuju on koguaeg laes! Samamoodi on tööga- niiii mõnus on kui püsikliendid on ja jutustavad, töökaaslased käivad töövälisel ajal seltsi (haaaay Andreas 🙈🙉🙉) ja päikeeeee! 🌞

Nüüd on koolis ka peaaegu kõik.. see tunne kui jälle on üks arvestus või eksam või mis iganes kohustus tähtajaliselt tehtud tekitab tohutu pingelanguse. Teoreetiliselt on jäänud veel emadushoolduse lõpparvestus ja siis..KÕIK! PRAKTIKAAAAAAAA!!! "Kujutage nüüd ette kõigeeeee rõõmsama näoga inimest, keda te elus näinud olete- ma olen täpselt tema näoga praegu 😀😁"

Täna oli hommikust kuni õhtuni sõja- ja katastroofimeditsiini loeng, mille kohta tuleb mais Sõjakoolis nädal aega praktilisi läbimänge.
Janega salvestasime motiveeriva intervjueerimise faili ära ja ootame intensiivi eksami tulemusi.. ausalt öeldes olin ma töös natukene pettunud, sest see tundus kuidagi.. lihtne? Võrreldes sellega mismoodi ja mida ma õppisin. Tundus nagu töös oleks nii väike hulk kogumaterjalimahust kasutatud ja ma ausalt öeldes ei imestaks ja poleks ka kurb, kui ma peaksin teisele katsele minema. Nagu ma ütlen "kui elu pakub kolme võimalust eksamite sooritamiseks, siis kasutame ikka kõik ära, mis pakutakse!" haha 😁 Tegelikult lõpp hea, kõik hea!

Esmaspäeval on see kauaoodatud emadushoolduse lõpparvestus, siis veel mõni seminar ja 10ndast aprillist- praks! 😷🏥💊💉 Apppii.. sõna aprill toob juba naeratuse näole! KEVAD! 🌞



Kõike kaunist teile armsad! Võtke päikesest ja soojadest kevadilmadest nii palju kui võimalik! Tehke kõike südamega ja naeratus näol- ja õnn ongi sealsamas olemas!




Angelika




Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

2023

Kõik, kõik on uus..

2022 - ja pilk siia aastasse