It's time to be happy...
Hei, mu armsad!
Teate kui mõnus on hommikul ärgata teadmisega, et tänaseks päevaks kohustused puuduvad? Nõnda ma kuni 12. detsembrini elangi! Woahhhhh kus elu, eksole?
Okei, okei.. mis ma ikka eputan, 12. detsember algab psühhiaatria praktika Tartu Vaimse Tervise Keskuses ja tuleb endast jälle 100% teistele anda, aga nagu ma tihtipeale rõhutan- hetkes on maru head elada ja hetkel on puhkus! Naudin!
Ja niiiii mõnus on.. lumi, jõulukaunistused linnas, majadel ja poodides.. ja lõpuks võin ma kõvasti kuulata jõulumuusikat, ilma et keegi mõtleks, et veits vara pole või :D Ja.. üllatus, üllatus- ma saan kohe-kohe kuuse omale tuppa!
Ma südamest soovin kõigile rahu ellu, armastust südamesse ja miljoneid põhjusi naeratamiseks! Hoidke end ja oma lähedasi, öelge, mis on mõttes ja kallistage! Kallistage kõiki, kelle puhul tunnete, et see on vajalik ja tehke seda niii kõvasti, et kallistuse saaja tunneb seda sooja ja armastusväärset tunnet veel tundide möödudeski!
Milline see november siis oli?
Kiire!
Eelkõige sisustas mu aja praktikal käimine. Olen õnnelik, et läbi sai. Vähemalt tean nüüd, et 110% tõenäosusega ei suuda mina lastega töötada. Teate.. nad on niii armsad ja väiksed.. ma lihtsalt ei julge neid õrnakesi puudutagi. Ja kuna mu töö hõlmab haigeid lapsi, on veel keerulisem. Ma olen selline ÜLIemotsionaalne inimene, kes mind teab ja minuga ühes ruumis on viibinud, teab seda fakti 100%. Ja kui on üks pisike hingeke, kel ei lubata tuleviku, siis minu süda on murdunud. Ma teeks midaiganes, et mingi ime haigete laste jaoks sünniks ja nad saaksid oma elu täisväärtuslikult elada nii, et nad ise on õnnelikud ja inimesed nende ümber oleksid õnnelikud. Äärmusest äärmusesse.. ma tunnen, et mu süda on nüüd veel suurem kui enne, sest siia lisandus selle praktika jooksul nii palju säravaid silmi, armsaid naeratusi ja kilkeid, rõõmutunnet.. Emotsiooniderohke on ilmselt kõige täpsem sõna seda praktikaperioodi iseloomustama.
17-20. november olime Mõnistes. Antty emal ja õel oli sünnipäev ja mõtlesime, et teeme omale väikse 3-4päevase puhkuse siis ühes. Sünnipäevapidu läks väga mõnusasti ja mul on alati ülihea meel Antty suguvõsaga koos midagi tähistada ja neid näha, sest nad on kõik väga toredad inimesed. Ma tunnen end nende seltsis nagu peakski nii kõik olema. Minu jaoks ei ole juba esimsest hetkest peale, mil nendega suvel tuttavaks sain mingit võõrastamismomenti, sest naljakas on see, et mida enam me Anttyga üksteise sugulaste/perekonnaga kohtusime, seda rohkem me leidsime üksteise suguvõsas sarnasusi inimeste vahel. Päris ausalt! Ilmselt sel põhjusel Antty sugulased mu jaoks nii meeldivad ongi ja ma tean alati, et kui neid näha, siis saab tohutult palju sooje kallistusi ja naeratusi.
24.11 kooli 205 juubelipidu. Üritusi oli väga classy ja viisakas ja tore. Ansambel Swingers esines ja see tekitas mõnusa meeleolu. Ja mul oli niii heameel oma rühmakaaslasi näha, kõi olid niii ilusad ja.. Mis sa veel õnneks vajad, eksju? :)
29. november tuli Marten mulle Tartusse ja see päev tõotas tulla juba eos üsna keeruline ja "tore" :D Teate, mu väikevend on selline, et ta on näiteks ühel hetkel elutoas ja järgmise viie sekundi jooksul juba köögis ja järgmise kahe sekundi pärast jälle magamistoas ja nii edasi :D Ta karjub, röögib, laulab, tantsib kõike ühel ja samal ajal :D .. ma ilmselt võiksin seda loetelu jätkata, aga.. niiiii kallis on! Aga see päev oli vaatamata eelarvamustele rahulik, sest issi oli ka meiega, Marten kiikus raekojas seal "jõulumetsas" ja selle jutu peale kui ma ütlesin, et jõulukuusk läheb särama siis kui õues on pime, korrutas iga kahe minuti tagant "Jah, varsti on pime" " Jah, pime on!" "Ika (tema lühend mu nimest Angelika) kuna on pime juba?" .. ja nõnda edasi.. :D
Korraks mõeldes ja siis korraks veel.. pean tõdema, et ma olen oma "asjade ajamises" viimase paari-kolme nädalaga teinud päris suure edasimineku. Suhteliselt suur osa "to do" listis on saanud linnukese taha. Jessss! Ma olen sündinud viimase minuti inimene.. nagu KÕIGE VIIMASE minuti.
November pildis:
Ja nüüd on jõuluaeg tegelikult ju päriselt ka käes! Päkapikud käivad akna taga, et hommikul ärgates oleks suu magus ja mõnusast shokolaadikommist energiavaru päevaks olemas. Kuna Antty ega mina pole väga magusasõber, siis meisterdasin väikse heade mõtete purgi. Iga õhtul kirjutame järgmiseks päevaks üksteisele mingi komplimendi, mõttetera, idee või lihtsalt armsa fraasi ja hommikul siis võtame selle oma aknalaual asetseva "sussi" seest ja kogu päevaks on hea tuju garanteeritud! Armastus on ilus!
Hetkel käin vahete-vahel kooli juures praktika iseseisvat tööd kirjutamas ja tasapisi lõputööle mõtlemas..uurin raamatuid ja varasemalt kirjutatud lõputöid, et saaks ise millegi huvitava idee peale tulla. Sest teada on ju see, et kui lõputöö teemaks on sulle meeldiv ja siiralt huvi pakkuv asi, on töö kirjutamine palju sujuvam ja mitte nii närvesööv (jah, mul on palju tuttavaid, kes oma lõputöö kirjutamise aeg tahaks kõigile vahest neid maailma "ilusamaid" sõnu öelda :D). Selline see elu on, heade asjade nimel tuleb vaeva näha!
Eks ma ootan siis suure põnevuse ja kerge hirmuga psühhiaatria praktikat. Põnevus, sest psühhiaatria on üks teemadest, mis mind kõige enam paelub ja hirmutundega, sest haigused ja seisundid, mis neil haigetel on diagnoositud, on nii ettearvamatud kohati. Iial ei tea.. Loodan, et see praktika läheb hästi ja saan detsembris nii palju tunde kohustuslikust ära tehtud kui võimalik, et siis jaanuar niisama mõtiskleda oma ilusa elu üle :P:D :)
Teile sära silma ja naeratus näole, nautige väljas lumist ilma ja kaunist tuldesära!
Kõige soojemat ja säravamat jõuluaega!
Teile sära silma ja naeratus näole, nautige väljas lumist ilma ja kaunist tuldesära!
Kõige soojemat ja säravamat jõuluaega!
Angelika
Kommentaarid
Postita kommentaar