Christmas!



Hei, mu armsad! 



Üks suur ja soe kallistus kõigi poole teele, kes mu blogi loevad! Olen väga õnnelik, et olemas olete ja väga-väga rõõmus, et leiate aega minu postitustele silm peale visata! Aitäh!


Jõulud! Lõpuks ometi! Ma niiiiiiii ootasin, et jõululapäev kätte jõuaks, saaks maale emme juurde jõulusööki vaaritama sõita ja oma perekonnaga koos olla. Ja ongi käes!  Soovin teile kõigile kauneid jõule, rõõmsat koosolemist oma kallitega, palju ilusaid kingitusi ja ainult kõike kõige paremat! Ja suures koguses süüa!



Teate, ma olen niiiiiiiiiiiiiiiii õnnelik! Iga päev ärkan kirjeldamatult hea tundega üles ja magama heidan veel paremaga, sest olen päevaga kogunud nii palju häid emotsioone ja suurel hulgal naeratusi! Elus on lihtsalt nii palju head ja ilusat. 

Aga miks siis õnnelik? 

Kui ma vastan 100% ausalt, siis ma ei tea ise ka! Otsest üht põhjust pole, aga miljon tükki nagu ikka on küll!!!! Ma koguaeg loetlen siin blogis neid asju, mis mu meele rõõmsaks teevad ja end korrata oleks ilmselt üsna igav, aga no mis sa teed kui kõik inimesed ja elu su ümber nii hea on?!
Jah, ma olen varem öelnud, et loomulikult on minu elus ka neid asju, mis ei ole mulle meeltmööda ja neid asju, mis mul vahest ehk suunurgad allapoole kisub, aga ausalt, ma mõtlen neile niii palju kui vaja ja nii vähe kui võimalik. Kõige mõttetum on iseenda elu elada keeruliseks. Tee, mida armastad ja ütle, mida tunned! Keegi ei keela ja kui keelab siis pane end maksma ja voilaa! Asi paigas! 
Osake inimese elus sõltub teistest, aga suurem osa inimesest endast, kasutage seda suurt osa ja näete ise ka, et unistused ei ole tegelikult üldse nii kaugel kui vahest tunduvad! 

Ma näiteks unistan koguaeg. Nagu.. KOGUAEG. Mu siiani suurim unistus on kohtumine Jhonny Deppiga ja ma ei loobu sellest, ükskõik kui ebareaalne see on või kui ebareaalseks ja totraks teised seda peavad :D See on MINU unistus, minu elus. Nii ongi. Ja olgem ausad, on asju, mida teised saavad meile keelata, aga unistada? EI keela keegi! 

Lets dream... 







Aga kuidas minu detsember muidu olnud on? 


Detsembri alguses tuli Tartu tööpakkumiste gruppi teade järjekordsele tööpakkumisele. Ma huvi pärast ikka hoian silma peal sealsetel tegemistel ja endalegi märkamatult reageerisin ühele neist. Leppisime kokku reedesele päevale töövestluse. Juba mõtlesin, et ooo Angelikaaa, kuhu sa end mässid, sul on kool ja praktika ja iseseisvadtööd ja trenn ja.. Antty (haha nagu laps oleks :D:D), milleks endale veel midagi juurde korjata, aga mis tehtud, see tehtud. Vestlus läks hästi, sest kui sa oled 100% sina ise, siis saab lõpptulemus tulla ainult hea. Vestluse lõpus  mainis juhataja, et paar inimest tuleb veel ja peale nädalavahetust saab vastuse nende otsuse osas. Esmaspäeval potsatas mu postkasti toreda sisuga kirjake, et minu osutusin oma asjaliku suhtumise ja säraga valituks. Halleluujaaah! Ma olin niiiii rõõmus! Mu esimene mõte oli jaaa! Siis mõtlesin, et eee.. ei.. siis jälle jaaa! Palusin mõtlemiseks aega kella 16.00ni ja selgusele ja vastusele jõudsin juba kell 12 siiski :D (pean seda saatuseks, et järelikult olin ikka kohe oma jaa'le kindel.. :P). Nüüdseks olen siis juba peaaegu kuu jagu kõige muu kõrval töötanud Vanemuise 1 aadressil asuvas R-kioskis. Ma muidugi ei uskunud pärast 2014. a suve kui lõpetasin töö restoranis Entri, et ma üldse enam klienditeenindaja tööd teen, aga näete! Siin ma olen. Tagasi ametis ja nii rõõmus! Oma tööst lähemalt kirjutan mõnes järgmises postituses, sest see pole üldsegi nii lihtne kui pealt näha olla võib. Nii palju nüansse, tegevusi, vastutust.. Aga ma tunnen, et ma olen praegu õiges kohas ja heameelega jagan oma naeratust kõikidele klientidele ja vastu saan ühtteist samuti! Ja väga vahvad töökaaslased koos tööga sain ühes. Iga päev on naeru ja nalja täis ja see on ühe kollektiivse seltskonna puhul väga oluline.
Oodake natukene kuni ma osavamaks saan ja siis on teie kõigi jaoks ainult üks akspteeritav kohvipeatus koht: Kalevi kommipoe vastas asuv R-kiosk! :D Ausalt ka on seal hea kohvi.. ilma reklaami tegemata!! Aga on ju teada värk, et algselt tuleb ikka kõik ise ära proovida.. Ootan! :D 

Ja siiis... praktika! Kuna ma olen Tartu Vaimse Tervise Keskuses, siis niisugune psühhiaatria praktika nagu ma endale eos ette kujutasin, see kindlasti ei ole, aga iga uus asi annab kogemusi ja uusi oskusi, ükskõik mis valdkonda need kuuluvad. Esimesel nädalal tegin ma põhimõtteliselt kontoris sotsiaaltööd. Sel nädalal tegutsesime juba patsientidega ja osalesime erinevates teenustes. Näiteks kohe praktika esimesel päeval olin eakatele nutiseadme tundmaõppimis tund. Neile olid tehtud Skype konto ja õpetasime neid helistama, videokõne tegema jne.. saime kohe Tartu Postimehe ajakirjanikuga jutustada ja pildid ühes teha :D- ma lingiks siia artiklit, aga see on internetis tasuline.
Keskuse kliendid iseenesest on väga toredad ja positiivsed. Igaüks on omamoodi ja tava tänavapildis nähtavatest inimestest erinevad. Kuigi nendesse endasse jätkub positiivsust suurel hulgal, siis valvas peab seal 100% olema ja iga sammu ette-taha enne klienti ära mõtlema, et ei satuks mõnda ootamatusse olukorda. Aga nii ma õpingi!
 
 
Muidugi on "tore" kui nädal näeb välja umbes selline: E psühhiaatria praktika 10h, T psüh. praktika 10h, K töö 13h, N psüh. praktika 10h, R psüh. praktika 10h, L töö 11h, R töö 9h. Kuna ma kirjeldasin oma eelmist nädalat, siis õnneks elasin selle üle, nagu näha. Aga ma olen täitsa rahul ja täitsa rõõmus, sest nii saab Antty ka oma päevakava kohtumisi täis bookida ja veel paremat tööd teha, küll me ükshetk neid magusamaid vilju ka maitseme. Sest on ju teada, et niisama nipsuga ei tule meile midagi. Anna oma süda, oma tahe ja pinguta, küll jõuad sinna, kuhu eesmärgi oled seadnud.


9. detsember tegime emmele sünnipäeva üllatuspeo! Leppisime kokku, et käime tal korra külas kella kuueks, ta läks issiga selle tarbeks umbes kella nelja aeg linna toitu ostma. Samal ajal tulime meie kõik maale kella viieks, katsime laua, puhusime õhupallid täis, panime muusika mängima ja ootasime. SEE OLI ETTEKUJUTUS. Tegelikkus: leppisime kõik kokku, et emme läheb linna ja issi tuleb temaga sealt koju. Reaalsus- issi tööpäev venis. Uus plaan! Väike õde kutsub umbes kell 5 emme vanaisa juurde toitu viima, et siis me kõik teised lähme maal tuppa, sätime laua, muusika... Reaalsus- emme ajas vastu, et tal ei ole vaja hetkel minna ja ei jätnud oma jonni. Väike õde oli nii loobumas.. Uus plaan! Mõtlesin, et kui jõuan maale siis jooksen tuppa, et emmmeee, Antty ootab all, käime ruttu poes ma unustasin sulle linnast asjad osta. Mõeldud-tehtud. Emme pani riide ja seni kuni me poodi sõitsime, läksid teised tuppa, keerasid veel viimased söögid kokku ja andsid teada kui nad valmis olid (PS! Käisime ka vanaisa juures ära..). Koju jõudes ootas emmet kaetud laud ja kõik lapsed/lapse-lapsed. Oh üllatust. Emme esimene reaktsioon "Kurat, ma ei teinud ju nii palju süüa?!" Ja siis sai ta aru, et kõik olid meie tehtud.. rõõmu kui palju ja mõnus õhtu oli :)
Emme isesenesest oli niiiiii üllatunud.. seda oli rõõm vaadata, sest tema teeb IGA KORD meie kõigi sünnipäevade puhul laua. Ja kuidas me saaksime tema siis ilma kõigest jätta? Parimat emmet maailmas tuleb tänada kõige eest just nii, nagu ta väärt on! Ja meie emme on väärt ainult head. Ta on tõesti inimene, kellele ma tooksin taevast tähed ja kuu alla, kui vaid saaks (ja kui neist midagi kasu oleks hihi).




Ja nüüüüd... jõululaupäev! Ma tegelikult panengi asju kokku ja ruttan kohe varsti maale! Teeme süüa, oleme kogu perega koos ja naudime jõule! Ja ma tean, et jõulud on alati parimad, sest kõik on kodus... Ja ausalt ei ole midagi paremat. 100% ausalt!
Homme sõidame Antty pere juurde Mõniste ja oleme paar päeva seal, et muust elust puhata ja korraks pidur peale tõmmata :) Ma VAJAN seda! Õnneks on seal olemine puhkuse eest koguaeg, sest seal on niii mõnus olla! Ja kui sa tead, et sa oled oodatud, siis polegi ju rohkem vaja? :) 

PS! Mul oli maru suur idee eile see postitus üles panna, kiire aja tõttu jäin aga hiljaks, seega oleme juba hetkel Mõniste poole jõulumuusika saatel teel ning minu pere juures said jõulud peetud. Neist kirjutan lähemalt uuel nädalal või uuel aastal kui teen 2016 kokkuvõtte :)



KÕIKE KAUNIST, ARMSAD! 
ARMASTAGE, NAERATAGE, TUNDKE RÕÕMU ELUST JA TEHKE HEAD! Siis leiab kõik hea teie endi juurde tee tagasi ka... Ja rõõmsaid jõule! Minu suurim soov on, et teie kõigi väiksed soovid täituks! Kallistan!


Angelika 


Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

2023

Kõik, kõik on uus..

6 kuud sellest aastast ja 12 kuud Pärnus!