2016!
Hei, armsad!
Soovin kõigile head, edu, kordaminekuid, rõõmu, armastust, naeru, nalja ja õnnelikke hetki uuel aastal!
Uue aastaga keerame oma "eluraamatul" järgmise lehekülje- puhta. Aasta lõpus peaks see saama täis. Kõikide tegemiste, kogemuste, õnnestumiste ja ebaõnnestumiste, saavutuste, unistuste ja hetkedega. Praegu võiks ju analüüsida eelmist? 2015.
Ma võin kindlalt väita, et lõppenud aasta oli üks vingemaid, mida ma mäletan. Ma lihtsalt nägin ja kogesin selle aastaga nõnda palju uut ja huvitavat. Alustades sellest, et ma sain oma teoreetilisi teadmisi praktiseerida reaalsete patsientide peal haiglas ning sotsiaalkeskuses, käisin vingetel üritustele oma parimate sõpradega, veetsin ülimõnusa suve semude ja familyga ning lõpetades sellega, et ma tutvusin niiiiii paljude huvitavate ja armsate inimestega! Kõlab nagu parim kombo ühe pliksi aastast, eks? Ja ongi!
Teatud ajahetkedel olid mõningad tagasilöögid, aga nõnda sa elu ju käibki- tõusude ja mõõnadega. Mina isiklikult võtan oma mälestustega kaasa vaid ilusad hetked ja sellepärast ma nii südames sees nii rõõmus koguaeg olla suudangi!
Ja kui ma ütlen, et uus aasta on nö uue lehekülje pööramine, siis ma ei pea selle all silmas seda, et nüüd inimene muutub üleöö, annab miljon lubadust, seab tuhat eesmärki. Ma arvan, et selline asi on suhteliselt võimatu. 1. jaanuaril oled sa ju ikka seesama inimene, kes 31. detsember. Eesmärke seab inimene muulgi ajal elus ja need uueaasta lubadused kipuvad alati olema need kõige täidetavamad, eks :D Pigem on inimestel see tunne, et kui aastanumber vahetub, siis algaks nagu kõik otsast peale, on tunne nagu võimalusi oleks rohkem, võib-olla pingutad ise enam ja tahad rohkem saavutada. Mina mõtlen sedasi. Igatahes soovin kõigile nende tegemistes ainult head ja loodan, et igaühe õlal on pisike kaitseingel, kes kõiges saadab ja ainult rõõmu ja õnne toob!
Peale kooli lõppu detsembri keskel läksin Tallinnasse ja olin kuni jõuludeni seal. Max puhkus lihtsalt. Käisin paaril jõulupeol ja nägin ikka toredaid jõuluvanasid ka :D Selline gümnaasiumi ja põhikooli aegne tunne tuli kohe peale.. Hea. Jõululaupäev oli nagu ikka väga tegus ja õhtul perega lauda istudes oli maailmatu mõnus tunne küll! Järgmine päev läksin juba Tartu ja nõnda ma seal vahelduva eduga olen ka olnud. Suutsin 25. detsember Termika ajal jälle oma telefoni ja rahakoti ära kaotada. Loobusin kõigest ja mõtlesin, et ma kirjutan lihtsalt facebooki väikse kuulutuse ja opss.. paari tunni pärast oli postkast kirju täis ja minu varandus ootas mind Atlantises. See tähendas seda, et 26. detsember olin ma jälle klubis haha. Samas.. Shanon.. tantsida ja karjuda nagu sai :D
Angelika Rätsep 
feeling hämmeldununa in Tartu, Estonia.
Sõbrad! Eile jäin Atlantises Terminaatori peo aeg ilma oma koti sisust- telefon (prestigio grace), IDkaart, pangakaart, sularaha, korterivõtmed. Ma saan aru, et sularaha eest sai mõned kokteilid teha ja pärast pidu burksi sööma minna, aga kes iganes otsustas, et mu asjad on talle vajalikud- usu mind, mu kaartidega pole sul midagi peale hakata, minu koju sa ei saa ja telefonil on ekraanilukk.. ühesõnaga kogu mu elu oli seal kotis. Ma olen heas usus ja loodan, et ehk.. #olisedanüüdveelvaja
Uue aasta võtsin vastu siiski Tartus, olime Taskus parklas kõrgemal ja nautsime Triinu, Rasmuse, Alveri ja Aloga Asti seltsis uue aasta esimesi minuteid. Hiljem läksime Atlantisesse. 1. jaanuar tiksusin Triinu juures päev läbi kuni ta tööl kõigile pohmelli käes vaevlevatele inimestele seljankat keetis. Õhtul läksime jälle Atlantisesse, Hellad velled esines ja see oli niiiiii awesomeee. Vist oli mingi imelik tähtede seis või olid inimesed end aastavahetusest nii ära joonud, aga ma ei kuulnud sel õhtul muud kui Getter Jaani teemat :D Tegelikult on see üsna karm kui sul on teadmine, et sa oled lihtsalt Angelika :D Korra käisin maal end ravimas, sest ma jätsin oma tüütu hääle eelmisse aastasse ja sain vastu mõneks ajaks veel tüütuma, sest mulle öeldi konkreetselt, et ole parem vait, sind on rõve (loe: valus) kuulata :D Tegelikult oli endal ka valus.. Siuke kena mehelik, kähisev ja nii vaikne, et kui ma püüdsin kellegagi rääkida siis ma mõtlesin, et miks mulle ei reageerita.. kas ma räägin endaga.. lihtsalt ei kuuldud haha. Nüüd olen terve ja lobisen sama palju ja kiiresti, kui varem ja kuulen tihti lauset, et kas ma vahepeal hingan või vait ka olen või :D
Tegin korteris suurkoristuse, tõstsin toa ümber, vahetasin kardinaid, mida ma ei taha üldse teha, sest toa laed on nii kõrged ja ma alati arvan, et kukun sealt alla- aga peale selle on nii hea tunne nagu vana aura oleks läinud ning uus ja värske asemel :D Ja kohe on nõnda hää olla, et vahest istun diivanil, sulen silmad, kuulan muusikat ja mõtlen, et mida mul siis veel vaja on.. oleks ju nagu rahul?
Pildis:
Ja vahepeal ma muud ei olegi teinud kui puhanud, õppinud, õppinud, õppinud, õppinud.. homsest hakkab kool ja alates 22. veebruar praktika. Praeguse seisuga on Angelika jaoks jälle nägemist Tartu ja tere Tallinn. Sisehaige praktika Ida-Tallinna Keskhaigla reumatoloogikeskuse statsionaaris (kui kõik läheb plaanitult saan hoopis Tartus nahakliinikumisse), kirurgia sain õ n n e k s Tartu, nii et märtsis olen tagasi kodus kuuks ajaks Ülikooli kliinikumis üld- ja palastilisekirurgia osakonnas ja geriaatria praktikaks suunati mind Ida-Viru Keskhaiglasse. Suvel näeme, Tartu! :D ps 22. sünnipäeva võtan siis Kohtla-Järvel vastu 2. juuni :D Ühesõnaga on mind väga põnev pool aastat ees ootamas!
Üldiselt pole viimase kuu jooksul, mis mu senise ja eelmise postituse vahel oli, mingeid olulisi muutusi toimunud. Astun ikka sama rada.. sama rõõmsalt, õnnelikult ja heatujuliselt nagu alati. Üritan ikka koguaeg oma ilusaid ja häid mõtteid mõelda, et naeratus püsiks ja südamel oleks soe :) Kuna mult nii tihti küsitakse, et kuidas kurat (vabandust, et vannun) ma suudan koguaeg nii rõõmus olla ja naeratada, siis ma võin öelda, et ma ise mõtlen ka vahest, et ega mul mingisugust kiiksu ei ole :D Mõni mõtleb küll, et kui tänaval kõnnid on imelik naeratada samal ajal, põhjuseta, aga ma teen seda enamus ajast ja võin saladuskatte all öelda, et inimesed naeratavad kohe vastu! Vahest on mul nõnda, et mul tuleb kõndides mingi ülihea nali meelde ja siis ma naeran selle üle ja keegi arvab, et ma naeratasin talle ja siis see ajab mind omakorda muigele ja oehhh.. ongi nagu lõputu ring ju? :D Ja ma võin öelda, et 99,9% on minu naeratuse taga inimesed, sest absoluutselt kõik inimesed, kellega ma kokku puutun on niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii sõbralikud! Sõbrad, pereliikmed, bussijuhid, müüjad, inimesed tänavalt.. ükskõik, kes. Nii lihtne see kõik ongi!
Aaaa.. uus aasta.. lubadused.. luban ka siis midagi või?
EI :D Ok, ok.. võib-olla kui aint seda, et ma selfitan vähem.. või siis lõpetan selle tobeda musisuu tegemise piltidel.. :D Samas.. musi.. ahhhhhhh, ei luba ikka! :D Ma loodan, et ma ikka meeldin kõigile see aasta sama palju, kui eelmisel ja, et kõik jätkuks nõnda, nagu siiani, sest ma mõtlen, et ma ei oskaks mitte midagi enamat tahta, kui mul on!
Igapäev enesele meeldetuletuseks:
Seniks kõige kaunist ja unistage ikka suurelt!
Angelika
Kommentaarid
Postita kommentaar