Kuhu edasi?

    2011. a

Ma mõtlen, et hullumoodi suur vajadus on kirjutada midagi. Aga huvitavat ei ole. 

Kõik on ikka nõnda nagu nädal, kuu või paar tagasi. 

Tegelikult vist ikka natukene on huvitavat ka. Päike on ja kevad on ja rõõmsad inimesed on! Ja mulle tundub, et muud ei olegi vaja. Eks? Tegelikult üht oleks küll vaja. Aega. Ma mõtlen, et märtsi keskpaik.. JUBA. Kuhu kiiret on? 

Võiks olla nõnda, et kõigil on teatud kordi aastas kui saab aja seisma panna. Nagu täiesti stopp. Lihtsalt olla ja nautida. Sest millegipärast on kõigil koguaeg kuhugi kiire. See, teine ja kolmas asi ootavad tegemist. Jah, ma tean. Mul on ka nõnda. Aga ikka ma lähen istun päikese kätte aknalauale ja mõtlen ja unistan.. Mulle nii meeldib mõelda igasuguseid huvitavad mõtteid. Asjadest ja teistest inimestest. Loota ja unistada. Isegi kui unistused ei saa tiibasid, on nad olemas. Minu mõtetes ja peas. Ja olla olemas nagu ongi ju oluline? Eks. 

Ja kuna ma olen täiega olemas siis ma olen vahepeal mõnda teinud kah. 

Võis olla, et ma veebruari lõpus tundsin, et mingit muutust on vaja. Kõik tundus nagu seisaks. Kuna suured asjad saavad alguse väikestest, siis ma alustasin sellest, et ma tõstsin Tartus elamist ümber. Ja oligi muutus olemas! Magama oli nii mõnus minna ja ärgata oli veel mõnusam! Ainult, et üks kapp on nüüd seal kus enne ei olnud midagi ja ma koguaeg jooksen sinna otsa. (Ja kui rääkida asjaolust, et ma nii pime olen siis üks hommik kooli kõndides (ma olin mõtetes), kõndisin pea maas ja kooli juures just ehitatakse ja ma reaalselt oleksin vastu tellinguid peaga kõndind. Õigel ajal tõstsin pead lihtsalt:D). 

Ükspäev oli veel toredam päev kui ülejäänud minu toredad päevad

Angelika Rätsep

12. märts kell 18:13 ·

Kordan mina hommikul Õendustoimingute vahearvestuseks. Süvenen klistiiri tegemisse kui mõtlen, et nii igaksjuhuks tsekkan üle, kas mu buss ikka läheb Puurmanist Tartusse 10.40. Tpilet.ee üllatab mind, et ei, buss läheb hoopis 10.30, kell oli hetkel 10.21.. Okei. Vähemalt saan öelda Terviseergonoomika õppejõule, et ma jooksin! Jõudsin kah. Hingeldades küsin siis bussijuhilt pileti. ''No naerata ükskord veel.'' A miks mitte grin emoticon
Õhtul Tartust-Puurmani. Lähen bussile ja annan juhile oma pileti. Tema hakkab laulma: ''Mis vaevab sinu süüüüüdant.'' Ise naerab. (Esimene reaktsioon oli wtf?!). ''Hetkel vist nagu midagi.'' ''Siis on hästi.'' No niiiiiii vinged bussijuhid sattusid mulle ikka täna, et ma kohe mõtlesin, et ega täna mingi rahvusvaheline ägedate bussijuhtide päev ei ole??? grin emoticon Ja no milline päikeeee smile emoticon

— tunneb end fantastiliselt.

Vahepeal ma tahaks kirjutada kõigile, et sorri ma praegu naeran lihtsalt nii hullult, et piss tuleb püksi ja tahaks teised inimesed ka naerma panna, aga teised vist ei naera selliste asjade üle nagu mina. Mul on praegu ka nii naljakas, sest mul on instas üks plix, kes on nii huumor, et igakord kui ta mingi video või pildi üles paneb siis ma tahaks kogu maailmaga seda jagada. Ja kusjuures sel hetkel ma mõtlen, et kurat Angelika, sa oled veel normaalne inimene. Lihtsalt.. hahahaahahaa..... Ja kui ma istun eestihuumoris (eestihuumor.ee), siis mul on lihtsalt mingi pisarameri garanteeritud, sest.. inimesed on ikka pärlid
umbes.. misasja nagu 

A ja pool oma vabast asjast ma istun facebooki lehel: See hetk kui.. Vaatan neid pilte ja mõtlen, et suures ulatuses on endal ka sellised momendid või olen ka nii mõelnud :D 

Aga muidu on asjad sedasi, et minu elu koosneb ainult õppimisest (natukene valetan ka, tegelt käin väljas ka). Ma lihtsalt ootan seda hetke, mil ma saan öelda, et oh... midagi ei ole vaja teha. See tuleb ilmselt juulikuus. Jes. 

Aga kuna mind jagub igalepoole, siis õppimise kõrvalt ma olengi igalpool olnud ka.. 

20.02 pidas Merli oma 20ndat sünnipäeva. Tegime talle üllatusena ühe laulukese ja kui seda videot vahepeal vaadata siis tekivad niisugused külmavärinad.. inimesed on lihtsalt nii armsad.. :)

23.02 käisime semudega Illusionis Suurel Papal. Ma küll jõudsin suhteliselt esinemise lõpus, aga see oli niiiii awesome. Reaalselt. 

27.02 külastasin jälle Illukat, kerge eesti möll, kus ühtegi eesti keelset lugu ei tulnud :D:D

Kuna Triin on mul nii usin tööpliks ja minul on vaja koguaeg pidutseda (oioi) siis käisin üks kolmapäev üksi eurol. Oli küll suht harjumatu pärast pidu Annelinna sõita, kui harjund kesklinna jääma, aga vähemalt oli mul vinge taksojuht :D 

6.03 läksime Liisuga Tallinnasse. Reedel istusime Rene ja Taavi juures ja hiljem käisime vanalinnas. Laupäev olime Factorys Hard Nationil. Angelika ja hardstyle? Hea nali. Seda mõtlesin enne pidu. Nüüd on nõnda, et 20nd lähme Operation Rawile. Juhuuu ja jess 

Vähemalt mul on motivatsiooni nädal üle elada, et reede jõuaks. Kuigi ma lähen juba neljapäeval Tlnna ära, sest pean minema kahte lepingut sõlmima reede hommikul. (Nii muuseas, et mai algusest kuni juuni keskpaigani elan Tallinnas). 

Üksöösel oli mul eluhirmus unenägu. Tavaliselt ma ärkan siis üles ja kohe tsekkan unenägudeseletajast järgi, mida teatud asjad unes tähendavad. Nägin siis, et ma loopisin mingeid klaase puruks. Okei. Lisan siis sõna klaas. Tuleb siis vastus- klaasi katkitegemine- sõbra või sugulase surma. Einoh eriti tore. Samas nägin, et sidusin mingit nööri ümber käe. Otsin siis sõna nöör ka, lootuses, et see tähendab midagi sellist, et karjääriredelil edusammude saavutamine. Looda sa, Angelika. Nöör- sõbra lahkumist, halba mõtet. Mulle tundub, et ma hakkan varsti kellestki ilma jääma... Aga samas, sellised mõtted ongi halvad, niiet ehk see piirdubki ainult sellega? 

Ahjaaa

Olen siis mina maal ja taustaks käib tv'st mingi laste multikakanal. Järsku kuulen:

Aju täis on tatti, 

oled klooniklubi liider ja 

mürgitatud siider  < siuke laul oli multikas, mida 2-3aastased lapsed vaatavad. Ma siiamaani mõtlen, et.. päriselt või? :D 

pildis:

 Ootasin Kätlinit :D

 Koolist koju

 Unine

 Kui süüa ei viitsi teha tegelt

 Läksin musuga varjundeid vaatama

 See õnnetu kapp, mis mul nüüd toas on :D

 Issil on suht õige kirjaga tsäks võinii

 Õde

 vasak :D (imelik, et ma varem ei olnud seda märganud, ometi maal olles käin ju 10x külmkapis päevas)

 LeboZZZZ

 Eriti väsinud :D

 Musimusi

 Rasmusega selfietime :D

 Sünnipäevale Keiole

 Minu päike :)

 Rõõmus hetk :)




Tegelikult on nõnda, et tahaks end korraks kõigest välja lülitada. Olla lihtsalt üksi. Ja mõelda. Praegu on mul selline tunne nagu mind ei oleks inimestel vaja. Kurb on natukene. Vahest isegi palju. Teinekord mõtlen, et äkki on asi selles, et ma üksi elamise tõttu pidevalt ainult enda seltskonda naudin.. Ma ei tea.. Nii palju tahaks, aga nii vähe saan..
Aga peale vihma tuleb alati vikerkaar. Elan siis mõttega sellest.







SÜDA ja palju päikest,
Angelika