MINU..
Hei armsad sõbrad!
Nagu ma juba eelmine postitus ütlesin: minu aasta on alanud halvasti ja see on jätkunud siiani. Tundub, et kõik läheb järjest allamäge. Ei tahaks kurta, aga ma ei leia endas enam seda positiivsust, mis oli varem. Sooviksin, et kõik saaks korda, et päike tuleks uuesti välja, et kõik see halb lõpeks ja õnn leiaks tee minuni.. aga see tundub nii lootusetu.. näib nii kauge ja kättesaamatu unistusena.
Kuid vaatamata sellele kõigele on mul jätkuvalt kõige armsamad sõbrannad maailmas. Kati, Riin, Meriliis- Teie olete minu päikesekiired. Mida aeg edasi, seda lähedasemateks Te mulle saate, mida aeg edasi, seda olulisemaks muutute, aga selle ajaga jõuab lähemale ka hetk, mil gümnaasiumi lõpetamine meie teed lahku viivad.. Aga tean, et me ei jäta üksteist :)
Ja muidugi minu Marten! Minu kõige kallim siin ilmas! Minu pisike, armas. Igakord kui tunnen, et nüüd enam ei jõua, siis on mulle abiks mu telefon- minu pildid Matust ja kohe tuleb kusagilt tahe ja jõud edasi minna :) Ja üks mida ma ütlen, hinnake oma perekonda, armastage neid- näidake seda välja, sest iial, IIAL ei tea, mis võib juhtuda. Ja mina tean, et minul on P A R I M A D õed- vennad ja vanemad (L)!
Võib jääda mulje nagu mu elu oleks üks suur masendus ise. Aga tegelikult see nii ei ole, aeg ju parandab kõik. Hetkel ma lihtsalt ei tunne seda õnnetunnet, mida varem, aga ma olen ju rõõmus selle üle, mis mul on. Seega ei olegi kõik mustvalgetes toonides, vaid värvi on ka!
Tulemas on sõbrapäev, seekord jälle meie klassi korraldada. Mul on küll hea meel, ainult, et meil pole häid ideid :D Pakkumisi! :))) Ja muidugi koolitants. Meie maakonnavoor toimub Jõgeva Kultuurikeskuses, 14.02.2013, ilmselt 18:00.
Mis ma siis teinud olen terve jaanuari kuu.. Hmm... :D 11. jaanuar tähistasime Kristiina 18. sünnipäeva, no see oli väärt õhtu :D 19. jaanuar sain lõpuks jälle PTLN järgi rokkida! Ja no hiljem kujunes õhtu veel lõbusamaks, Liisa ja Liisu on parimad pidukaaslased mul! :D 29. oli mul eesti keele proovieksam, läks natuke pahasti, esmaspäeval vast saame tulemused teada. Mulle kirjandi seaded üldse ei sobinud ja seetõttu läks kõik kehvasti, aga otsustasin, et ei lase end sellest heidutada, ma polnud lihtsalt teatud põhjustel valmistunud. Kolmapäeval käisin Liisu juures ja kui õhtul 11 koju jõudsin, sain ühe jubeda uudise.. sel hetkel mul lihtsalt jooksis kõik kokku. Ma mõtlesin tõesti, et kaua võib? Miks mina pean kanntama? Mis mu elus toimub? Loodan (JÄLLE!), et kõik leiab õigalase lahenduse neile kahele inimesele. Ja täna käisime klassiga Kõrgemas Sõjakoolis, ekskursioon oli väga lahe ja teatud toanumbri jätsime kõik meelde :D:D
Lisan pilte ka. Ja PS. meil oli õega väga igav olla neljapäeval, sellest ka viimased pildid :)
Teile aga soovin ilusat veebruari ja et teie unistused täituks! :) Olge tublid.
Angelika
Vist oli lõbus :D
Vahel vaatame taevasse, kas meIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIL on aega veel.. :D
Pärast arsti- meie pahur :)
Nagu ma juba eelmine postitus ütlesin: minu aasta on alanud halvasti ja see on jätkunud siiani. Tundub, et kõik läheb järjest allamäge. Ei tahaks kurta, aga ma ei leia endas enam seda positiivsust, mis oli varem. Sooviksin, et kõik saaks korda, et päike tuleks uuesti välja, et kõik see halb lõpeks ja õnn leiaks tee minuni.. aga see tundub nii lootusetu.. näib nii kauge ja kättesaamatu unistusena.
Kuid vaatamata sellele kõigele on mul jätkuvalt kõige armsamad sõbrannad maailmas. Kati, Riin, Meriliis- Teie olete minu päikesekiired. Mida aeg edasi, seda lähedasemateks Te mulle saate, mida aeg edasi, seda olulisemaks muutute, aga selle ajaga jõuab lähemale ka hetk, mil gümnaasiumi lõpetamine meie teed lahku viivad.. Aga tean, et me ei jäta üksteist :)
Ja muidugi minu Marten! Minu kõige kallim siin ilmas! Minu pisike, armas. Igakord kui tunnen, et nüüd enam ei jõua, siis on mulle abiks mu telefon- minu pildid Matust ja kohe tuleb kusagilt tahe ja jõud edasi minna :) Ja üks mida ma ütlen, hinnake oma perekonda, armastage neid- näidake seda välja, sest iial, IIAL ei tea, mis võib juhtuda. Ja mina tean, et minul on P A R I M A D õed- vennad ja vanemad (L)!
Võib jääda mulje nagu mu elu oleks üks suur masendus ise. Aga tegelikult see nii ei ole, aeg ju parandab kõik. Hetkel ma lihtsalt ei tunne seda õnnetunnet, mida varem, aga ma olen ju rõõmus selle üle, mis mul on. Seega ei olegi kõik mustvalgetes toonides, vaid värvi on ka!
Tulemas on sõbrapäev, seekord jälle meie klassi korraldada. Mul on küll hea meel, ainult, et meil pole häid ideid :D Pakkumisi! :))) Ja muidugi koolitants. Meie maakonnavoor toimub Jõgeva Kultuurikeskuses, 14.02.2013, ilmselt 18:00.
Mis ma siis teinud olen terve jaanuari kuu.. Hmm... :D 11. jaanuar tähistasime Kristiina 18. sünnipäeva, no see oli väärt õhtu :D 19. jaanuar sain lõpuks jälle PTLN järgi rokkida! Ja no hiljem kujunes õhtu veel lõbusamaks, Liisa ja Liisu on parimad pidukaaslased mul! :D 29. oli mul eesti keele proovieksam, läks natuke pahasti, esmaspäeval vast saame tulemused teada. Mulle kirjandi seaded üldse ei sobinud ja seetõttu läks kõik kehvasti, aga otsustasin, et ei lase end sellest heidutada, ma polnud lihtsalt teatud põhjustel valmistunud. Kolmapäeval käisin Liisu juures ja kui õhtul 11 koju jõudsin, sain ühe jubeda uudise.. sel hetkel mul lihtsalt jooksis kõik kokku. Ma mõtlesin tõesti, et kaua võib? Miks mina pean kanntama? Mis mu elus toimub? Loodan (JÄLLE!), et kõik leiab õigalase lahenduse neile kahele inimesele. Ja täna käisime klassiga Kõrgemas Sõjakoolis, ekskursioon oli väga lahe ja teatud toanumbri jätsime kõik meelde :D:D
Lisan pilte ka. Ja PS. meil oli õega väga igav olla neljapäeval, sellest ka viimased pildid :)
Teile aga soovin ilusat veebruari ja et teie unistused täituks! :) Olge tublid.
Angelika
Kommentaarid
Postita kommentaar