2022 - ja pilk siia aastasse
Hei, armsad!
Tundub, et kusagil on ajataimer kiirenduse peale pandnud, sest armetu see aeg meie vastu on. Ehk on tegemist igapäevas nii palju, et ta nõnda kiirelt läheb? Ma mäletan selgelt aastavahetust kui 2021st sai 2022 ja nüüd juba 2023. Silmapilk. Kas pole?
2022 - mis sa minu jaoks olid?
IMELINE OLID! ❤
Kui veebruari (2022) postituses ma kirjutasin, et alustasime Kristoga oma kodu ostuks finantsi kogumist, siis tänasel hetkel saan ma öelda, et.. olemas! Meie oma kodu, maja, aed.. Töö, vaev, palju emotsioone, üksteisest eemal olemist (Kristo on hetkel Soomes), kogumist.. Notaris oli mega emotsioon istuda kui tead, et oled ise päriselt midagi ära teinud 😀 Alustasime ju koos Kristoga nullist. Eelnevalt olid küll väiksed säästud, aga me oleme (loe: olime) sellised "elame hetkes" inimesed ehk palk-kulutamine-palk-kulutamine. Ühel hetkel 2021 sügisel istusime maha ja mõtlesime, et okei.. nüüd on eesmärk ja selle nimel pingutame. Elasime küll ja lubasime omale, aga panime pidevalt raha kõrvale ja edukalt- MEIE koostöö. Ühine ❤ Reaalselt on tunne, et ainult koos selle inimesega ma niimoodi suudangi.
Tegelikult oli hästi emotsioonide rohke aasta, sest kui sa oled kellegagi koos ja teda ei ole pidevalt su kõrval, siis teinekord see hea emotsioon kaob kõige taha ära. Millegipärast kipub elus nii olema, et kui on head ja on halba, siis see halvaga seotu kuidagi lämmatab nii ära, et see hea võib jääda tähelepanuta. Ma ei tea kui palju kordi selle pooleteise aasta jooksul ma olen tahtnud alla anda ja, et Kristo tuleks tagasi Eesti. Et las olla.. las see kõik venib ja saame siin ka oma eesmärgid täidetud, aga järgmisel hetkel on reaalsustaju tagasi ja saan aru, et praegune olukord on parim väljundite saavutamiseks. Elab siis üle 😀
2022 oli minu jaoks (nagu suhteliselt ka eelnevad aastad) inimeste aasta. Mulle väga meeldib olla koos enda jaoks oluliste inimestega. Minu enda ja Kristo perekond ning nendega veedetud väärt hetked. Mulle meeldib olla pidevas suhtluses oma parimate sõprade/sõbrannadega, see annab palju energiat ja hea tunde, et sul on olemas inimesed. Minu praegune töökoht ja kolleegid on mulle saanud niivõrd lähedaseks ja ma tunnen end nendega igapäevaselt koos toimetades, et aitäh, aitäh, aitäh kõikvõimas, et ma saan töötada, muljetada, naerda ja teinekord ka muresid jagada just sellises kollektiivis!
❤ Minu inimesed.. ma ütlen.
2023 on põhimõtteliselt minu jaoks selline, et teen tööd, ühel nädalavahetusel puhkan kodus, siis teen tööd ja siis sõidan reedel Pärnu, toimetame maja peal, pühapäeval koju ja ring algab uuesti. Nii on olnud juba detsembrikuu lõpust tegelikult. Vahepeal on see nii väsitav 😀 Aga.. nagu ikka.. EESMÄRGID. Nende nimel. Ja niimoodi ma tegelikult jaanuarist juunisse kulgenud olen.
Aprilli lõpus oli meil Kristoga kaua oodatud puhkusenädal. Läksime jälle Saaremaale. Seekord otsustasime, et oleme kõik kolm päeva ühes spaas, et saaks selle "panen hommikul hommikumantli selga ja kulgen niimoodi õhtusse" vibe 😀 Ringisõitmist ei planeerinud, sest eelmine aasta sõitsime kogu Saaremaa vist läbi 😀 Valisime Kristo TUNGIVAL tahtel Grand Rose Spa ja see oli niiiiiii hea valik! Ma arvan, et see on mu top3-s nüüd VSpa ja Meresuu kõrval. Ja ilma liialdamata ma paigutaks ta kohale nr.... pmprprprpr tummipõriiin.. kohale 1 💖🌹Seal oli kõik nii paigas- inimesed, vau! Nii sõbralikud, lahked, naeratavad.. Tuba oli mega, me olime esimesel korrusel ja uks avanes välja terassile (palusime endale mulli jaoks küüleri jääga tuua ja kui admin meie juurde tuli, siis ütles ka, et teil on maja parim tuba 😍) Toit oli maitsev, hommikukohv imelineeee! Spa oli s u p e r! Me tegime selliseid saunarituaale kahekesi, et oioioi. Olime Soome saunas (95C), siis külmvee basseini (12C) ja mingi tunni jooksul nii. Lõpuks sai korraga jäävannis oldud ca minut korraga (alguses max 10sek). Organism sai sellise rahulolu, keha puhata ja hing.. no hing nautis kõike seda! Ja reisike lõppes muidugi enne praami Muhu pagarikojast läbiminekuga.
Edasi toimetasime tööd tehes maja peal puhkuse lõpuni. Meie mahaehitus saab kajastust instragamis @saabtartusp2rnu
Aga väike tagasivise põhimõtteliselt aastasesse aja-aknasse
Periood juuli 2022-mai 2023 pildis ja kirjas 🠟
Viimane avaldatud postitus on mul juuli algus 2022 (#piinlik), seega siinne kõik peale seda 🠞 Juuli teine nädal algas meil "suvepuhkusega". Lebotasime Pärnus, käisime erinevatel üritustel, minu pere sõitis Pärnu minipuhkusele, rannatasime.. Ühe ööpäeva olime Pärnumaal asuvas Lemme rannas telkimas (autos 😁) ja siis läksime Wagenkül spasse. Nii. nii, niii imeline oli see kaks nädalat! Praegu kirjutades mõtlen sellele tagasi ja soe tunne tuleb sisse..
Muidu suvine periood kulges ka mõnusalt, sest ma olen päikese ja valguse inimene. See annab tohutult energiat igasse päeva.
Sügis-talv on selline "meh" kohati, sest pime aeg röövib motivatsiooni ja siis on pigem selline kodune vibe peal. Samas sellel on oma võlud. Ma olen ju siiski see "venitan novemberi alguseni ära ja toon kuuse tuppa" ja küünalde põletaja inimene. See on soe ja hubane. Selle aasta talvine periood oli nii paganama pikk ka, et praeguseid kraade ja päikest naudin niiii jõhkralt! ❤
Meie ilusad vaated töö juurest aknast
2023 🠟
Meie mõnus õhtu töökaaslastega Tüümian saiapalees. Seekord otsustasime, et kõik koos ei lähe mitte sööma, vaid teeme Getteri õpetuste järgi ise toidu ja naudime. Ausaltöeldes oli see ära ütlemata äge kogemus, toit oli i m e l i n e! Selliste asjade eest saab tänulik olla oma tööandjale, et me niimoodi kõik koos teeme ja meie lahedale tiimile, et isegi töövälisel ajal on nii tore! Rohkem infot sellisest võimalikust üritusest Tüümiani enda lehel > https://thymeout.ee/et/
Mul on tunne, et viimastel aastatel on hästi suur rõhk pandud inimeste vaimsele tervisele. Või siis lihtsalt räägitakse sellest rohkem. Mul endal on samamoodi olnud perioode, kus tunnen, et hing on nii katki. Jõudu ega energiat ei ole, motivatsioon nii igapäevatoimetulekuks kui ka töö mõistes on täiesti olematu. Stressitase kasvab sellega kaasas ja kõik tundub kohati ilmvõimatu. Kuna seda on olnud tihti siis mingi hetk hakkas mul tervis ka märku ilmselt andma. Ma olen selle aasta sees olnud rohkem viirushaigustest kui ilmselt terve eelneva elu 😀 Kõikvõimalikud köha, nohu, häälekadu, kurguvalu, kehv olek, põskkoopapõletik, kõrvavalu.. JNE. Ja ma olen see tüüp, kes sööb põhimõtteliselt igapäev õhtusöögi juurde ühe toore küüslauguküünekese, et "tervis oleks" 👀 Lisaks oli mul mai keskpaigas operatsioon, sest mu parema jala hüppeliiges on mulle aaaastaid valu teinud. Aga tüüpiline eestlane- kannatame ja las olla. Eelmise aasta lõpust on aga liikumisel märgatav muutus toimunud, joosta ma enam ei saa ja nüüd juba kõndimine ka keerulisem, lihtsalt nii valus on (sellised välusähvakud hüppeliigeses nagu saaks elektrilöögi). Piltdiagnostika viitas taluse murrule, ortopeed iseenesest peale visiiti arvas, et kõhrega seotud probleem ja saatis mu MRTsse kus tuli välja IV astme kõhre kahjustus ehk kõhr oli pmst luuni kahjustunud. Mais oli planeeritud artroskoopia ja microfracture. Taastumine oli valu mõistes ikka väga leebe (pigem oli haavavalu), aga KAKS NÄDALAT KODUS NELJA SEINA VAHEL... oumaigaaad. Ühe ekstraverdi suurim õudusunenägu. 1.5nädalat ma ei saanud jalga mahagi, vedasin end ainult karkudega, siis tasapisi astusin kahe karguga ja toetasin jalga ja nii ta läks kuni praegu toimetan ühe karguga juba. AGA see, et sa lamad voodis päevi ja tead, et sind ei oota hommikul ärgates muud kui lamamine, lae vahtimine, telefon ja raamatud.. Ma ei tundnud 1% ka sellest rõõmu. Ma murdusin ikka pidevalt selles üksinduses ja nutsin nagu beebi 😄 Lõpp läks paremaks, siis sai juba karkudega rõdule ronitud ja 15minuti kaupa oldud (jalg suri ära, läks turse, hakkas paktisema), muidu oleks võinud elada seal päikese käes 😃Eile oli mul esimene füsioteraapia, liikumine on vaevaline ja ma olen nagu puujalg, AGA.. ma pole siiani peale opi kordagi seda valu tundnud, mis oli enne.. ja see lihtsalt on nii nii nii nii niiiii mega! Mu suurim soov on, et ma saaks lõpuks jooksuringid oma liikumisrutiini tagasi, sest see on see, mis mind ilmselt on vormis hoidnud (süüdistan siis viimased 2-3aasta 10+ kg lisandumises ka seda, et ma pole saanud joosta! 😂). Ja mis enim- ma saan tagasi tööle.. ooouumaigaaaad kui õnnelikuks see võib teha. Töökaaslased, nalja ja naeru! Meie toredad lõunapausid.. ja muidugi töö. Ma tõesti südamest armastan seda mida ma teen. Hing tahab katki minna rõõmust praegu. Ma saan lõpuks inimhingede sekka! 😀
Homme on mul sünnipäev- helloo 29! 🥳🎉 Suurelt kuidagi see aasta ei tähista. Sõidame Kristoga Pärnu, õhtuks on meil resto reserveering, laupäeval on majal tegutsemist, eks saab väike grill tehtud ja äkki ühe aperoligi nauditud? 😀
Suvi- muruniitmise lõhn, päike, pikad valged päevad, rõõmsamad inimesed, värsked toiduained, sõbrad, kokteilid... KUI KAUA MA SIND OOTASIN! ❤ Juunikuu saab olema töine, juulis saab juba paar nädalat puhata ❤ Ja siis võiduka lõpuni minu armsas kollektiivis ja üleüldse Tartus. Minu jaoks saab küll sel aastal kõik kõik on uus septembrikuus olemas! 😊
Nagu ikka- hoidke end, hoidke oma inimesi ja ärge unustage öelda ilusaid sõnu kui te neid tunnete!
Angelika
Kommentaarid
Postita kommentaar