NAERATUSEGA LÄBI ELU

 Tere, mu armsad!  Viimane postitus oli juuni alguses, kus kirjutasin selle aasta esimesest poolest ja tegin kokkuvõtte eelmisest. Peale postituse avaldamist oli mul kohe sünnipäev 🎕 terve töine juunikuu 💉💊 ja siis megalt oodatud puhkus ❤ 🌞🌴 Meie suvepuhkuse plaan oli väike roadtrip. Kuidagi kokkusattumusena paelus meid kõiki Horvaatia ja nõnda saigi plaan paika pandud. Läksime Kristo õe perega ja kaasa võtsime minu väikse venna, sest nii veider kui see ka ei tundu- kui meil oli enam-vähem plaan, et lähme Horvaatiasse, siis ei kusagilt rääkis Marten vestluse käigus, et tema lemmik reisisihtkoht oleks Horvaatia. No mis te arvate, kas oleks saanud muudmoodi kui see, et me ta kaasa võtame? ❤  Alustasime 3. juuli hommikul sõitu Poola poole, kus oli meie esimene peatusöö Varssavis. Ca 900km esimese otsana sõitu 😀 Imekombel, kogu nende kilomeetrite jooksul, mul isiklikult, ei tekkinud MITTTEE KORDAGI kuidagi lihaskangust vms. Seda ma kartsin kõige rohkem, et pärast kuskil istmikunärvip

 Hei, armsad!  Tundub, et kusagil on ajataimer kiirenduse peale pandnud, sest armetu see aeg meie vastu on. Ehk on tegemist igapäevas nii palju, et ta nõnda kiirelt läheb? Ma mäletan selgelt aastavahetust kui 2021st sai 2022 ja nüüd juba 2023. Silmapilk. Kas pole? 2022 - mis sa minu jaoks olid? IMELINE OLID! ❤ Kui veebruari (2022) postituses ma kirjutasin, et alustasime Kristoga oma kodu ostuks finantsi kogumist, siis tänasel hetkel saan ma öelda, et.. olemas! Meie oma kodu, maja, aed..  Töö, vaev, palju emotsioone, üksteisest eemal olemist (Kristo on hetkel Soomes), kogumist.. Notaris oli mega emotsioon istuda kui tead, et oled ise päriselt midagi ära teinud 😀 Alustasime ju koos Kristoga nullist. Eelnevalt olid küll väiksed säästud, aga me oleme (loe: olime) sellised "elame hetkes" inimesed ehk palk-kulutamine-palk-kulutamine. Ühel hetkel 2021 sügisel istusime maha ja mõtlesime, et okei.. nüüd on eesmärk ja selle nimel pingutame. Elasime küll ja lubasime omale, aga panime