Elu oma muutustes..
Hei, mu armsad!
See imeline suvi, mis meid sel aastal eriti soojalt hoidis, on lõpule jõudnud. Õhk on kohati juba sügisene ja.. värske? Mulle see tegelikult meeldib. Kuidagi tekitab uue hingamise ja olemise tunde. Ja kui samal ajal veel päike paitab... eriti mõnus!
Juuli ja august läksid kohati nagu megaaaa kiirelt, aga samas nagu tundub see kaks kuud ja natuke peale eelmise ja praeguse postituse vahel üüratult pikk aeg. Ma julgen arvata, et põhjuseks on see, et juhtunud on vahepeal palju.. VÄGA palju 😀💬
___________________________________________________________________
Juulikuu iseenesest algas kohe tähistamisega, nii nagu eelmise postituse lõpus sai öeldud siis pidasime Kristo õelapse sünnipäeva. Ilm oli mega soe, suvine ja mõnus. Nagu Pärnus ikka! 😀
Järgmine nädalavahetus sellest oli Mullfest 2021. Käisime seal 4kesi ja see oli üle pika aja lihtsalt niiiiiiiii mõnusa olemisega õhtu. Ilm oli mega soe, seltskond imeline, mull maitses hästi, pärast läksime peole... need ongi elus need hetked mis tuletavad sulle meelde, et elu, mida sa elad on just täpselt selline milliseks SA selle ISE kujundad! ❤
Laura ja Riivarti pulm ❤ 23.07.2021
Üks sõna: IMELINE! VAU! MEGA! .. okei.. see on kolm sõna.. aga... VAU!
Teate, ma olin selle asja sees suhteliselt algusest peale. Mäletan kui alles Riivart tegi Laurale ettepaneku ja sealt järjest see korraldamine pihta hakkas kuni ühel hetkel oli konkreetselt nii, et meil ei läinud Lauraga päeva ka mööda kui pulmakorraldusest juttu ei teinud 😀😀 Laura on lihtsalt perfektsionist ja seda enam on mul heameel, et pulmapäeval läks kõik täpselt nii nagu minema pidi... terve õhtu sai lihtsalt niiimoooodiii tantsu vihutud, et hoia ja keela 😀 KOGU pulma seltskond tantsis, naeris, lõbutuses, laulis.. NAUTIS. Armastust ja megalt imelisi hetki abielus olles mu armsad sõbrad! ❤
Fotod: Kerli Halliste Photography. Päev täis imelisi ja puhtaid, siiraid emotsioone!
Vahepeal oli meil mõlemal Kristoga puhkus. Ma polnud põhimõtteliselt aasta aega puhanud ja kui see lõpuks käes oli... halleluujahh! 😀 Käisime Vihula mõisas kolmeks päevaks- väike spaakene, siis Pärnus Viiking spas ja mingi periood võtsime pisikese üllatusena mu väikse venna ka Pärnu kaasa. Kuigi meie puhkuse ajal üldiselt olid suveilmad otsa saanud siis see nädalavahetus kui Marten kaasas oli, oli MEGA. Sooja 20+ kraadi, päike, sinine taevas... niimoodi sai nauditud!
Ja siis see imeline päevake... Puhkuse esimesel päeval sõitsime Vihula Mõisa. See tähendab, et.. eeee... mina ei teadnud kuhu me lähme. Pidin ainult oma asjad pakkima ja enam-vähem loobiti vihjeid ka aja jooksul.. 😶 Noh umbes, et spaaks asjad ja midagi pidulikumat ja... okeiii. Te ei kujuta ette ka kui raske mul oli teada, et me lähme kuhugi, a KUHU?! 😃😂
Lõpuks kui kohale jõudsime siis teeviidad muidugi reetsid kohanime ära. Jõudsime siis mõisasse ja retseptsioonis olid nii toredad naised, mega sõbralikud ja lahked. Saime oma toa kätte ja vau- mega uhke ja ilus! Väga mõisalik ja konkreetselt selline mõisavibe tuli peale ka.
Mingi hetk ma hakkasin pressima, et lähme spasse! 😀 Nii tahtsin lõõgastuda! Mida ma teadsin oli see, et kell 20.00 pidi meil olema õhtusöögiaeg restoranis. Ma niimoodi ootasin, et ma saaks metssiga tellida ja veini kõrval nautida... 😜😀 Lõpuks ma muidugi ei saanud seda, sest noormees Koigil olid vähe teised plaanid. Peale spad läksime tuppa ja hakkasime sättima. Ma lihtsalt kuidagi kergelt meikisin ja riietusin õhtusöögiks. Kristo mingi megalt suunas mind riietuse ja muu osas.. eks ta teadis ka miks 😀 Terve selle päeva ta korrutas, et ENNE ÕHTUSÖÖKI lähme jalutama Mõisaparki. ME LÄHME JALUTAMA. ME LÄHME JALUTAMA. Ma olin nagu mida pekki Kristo, sa ei taha tavaliselt jalutada?! 😀😀 Kristo plaan oli, et me saame valmis sätitud kuskil 19.45 ja siis lähme õue, kerge 10-15minutit jalutust ja saab oma salaplaani ellu viima hakata. Ma olin umbes 19.20 sätitud ja ei andnud rahu talle, et LÄHME NÜÜD, LÄHMEEE.. kell muidu varsti kaheksa ja siis me hilineme õhtusöögile ja ma ei saa oma metssiga ja üldse.. MIKS ME LÄHME JALUTAMA? 😁 Õue jõudes oli kell mingi 19.40.. Kristo veel oli mõelnud, et pagaaaaan.. nii kaua aega, mida teha?! Kõndisime siis ringi ja Kristo teadis, et ta ei saa jõuda Teemaja juurde ette 20.00li ja siis ta mingi "Ooo, näe, seal mingi ilus pink, lähme teeme pilte!" Ma olin nagu "eeee... OKEI. sobib, meeldib, teed tuhat pilti minust pliis!" Kristo hiljem rääkis, et ta samal ajal mõtles, et JESSSS, saab aja ära sisustatud 😀😀 Ta terve selle jalutuse aja oli kuidagi kahtlane, kobas oma taskutes ja üldse vahtis nii palju ringi. Ma korra isegi mõtlesin, et kurat.. poiss hakkab mulle ettepanekut tegema. Mul mingi hetk tõmbas sees nii õõnsaks. Aga siis nagu hakkasime mõisa poole tagasi kõndima ja mõtlesin, et no keset mõisa esist ta ikka ei tee ju.. ja viskasin mõtte peast. Mõisa kõrval oli väiksem hoone. Selline klaasuste ja väikse rõduga. Me kõndisime sinna poole ja ma olin mingi "OOOO vaata muska, nii ilus!!" Seal küünlad ja laternad kõik põlesid... ma olin nii lummatud. Samal ajal me jõudsime sinna ette ja nägin, et mingi naine oli seal sees ja ütlesin kohe Kristole, et "Appike, lähme ära, keegi on seal sees!" Ja ise samal ajal mõtlesin, et kui totter sel inimesel on sealt vaadata, et keegi passib 😀😀 Selle peale ütles Kristo, et "Ei muska, meie olemegi täna siin." Sekund ja naeratus oli kõrvuni. "MIDA?"
Ja murdosa sekundi pärast tehti uks lahti, meie laul pandi käima ja mullilt käis kork maha. "Muska.. täna on see päev." PS ma praegu kirjutades juba värisen ja seest tõmbab õõnsaks.. 😢 Ja siis see hull võttis taskust sõrmuse ja läks ühele põlvele ja küsis oma küsimuse väriseva häälega ära... ma olin jumala shokeeritud.. ma olin mingi eiiiiiiii ole.. Kristo "EI?!" "EIII, MITTE EIII, JAAAA!" Ma mõtlesin selle ei all, et EI OLE VÕIMALIK. Nüüd? Täna? Sa valid minu endale ja oled sellega rahul? Minu? Miks? Miks mina? Nüüd ja praegu? Muska! < sellised mõtted sel ajal mu peas käisid. Kristiina tõi meile pokaalid ja siis nägin paremast silmanurgast, et keegi pildistab ja kõik lihtsalt kasvas üle pea. Pisarad jooksid, käed värisesid, seest oli õõnes... edasi anti meile maja võti ja fotograaf veetis meiega mingi aja pildistades. Lõpuks kui kahekesi jäime siis mul ei olnud ikka veel päris selge. Mul oli M I L J O N küsimust. EI, ei, ei.. MILJON ÜKSSADA!
Mis ajast? Miks? Kuidas? Kuna? .... kõige lihtsam on neile küsimustele vastused saada otse Kristolt küsides, onju? 😀
Mis ajast said aru, et tahad mulle ettepanekut teha?
- Ettepaneku mõte tuli siis kui sain aru, et ei suuda ega taha enam ilma sinuta olla. Et oled see õige.
Kuna kihlusega seotud ettevalmistus alguse sai?
- Mai-juuni, kuskil niimoodi. Siis läks ka sõrmus tegemisse. Juuli keskel teadsin, et ettepanek tuleb Vihula Mõisas. Kahe kuu vältel suhtlesin messengeris Kristiiniga (hiljem allpool Kristiina insta lehele viide) erinevatest asjadest, et mis ja kuidas kõik lõpuks on.
Abilised? LAO KÕIK VÄLJA 😀
- Laura aitas sõrmuse suurusega (PS! minu kommentaar- ma mäletan kuidas mingi hetk Laura ütles mulle, et näed mul mingi sõrmused seisavad, et annan sulle, et mis suurus sul ongi jne... OKEI naguuuuu 😀 siis vist saigi see, et a la mul nr16 peaks olema, et ilmselt jääva suureks need). Ja nii nad siis teada said 😁 on siin seos?
Sõrmuse autor on Rauno/ Keefirivunts. Instagramis leitav ➖ keefirivunts Kogu õhtu korraldus, ideed jne- Kristiina. Instagramis leitav ➖ crissimo_events Fotograaf ➖ fotograaf_kristina
Ja muidugi minu õde Kristiina, kes käi Tallinnas sõrmusel järel ja hoidis seda enda käes seni kuni õige aeg käes oli 💓
Kuidas ise selle päeva/õhtuga rahule jäid?
- 10000000% rahul. Ei teeks midagi teisti.
Novot siis. Härra Koik on rääkinud. Mulle jäi sellest kõiges kumama ainult see, et.. Kristiina, Kristina, Kristiina.. no kui pop nimi see saab olla?! Kõik on Kristiinad 😀😀
Okei, okei.. nüüd kogu see värk pildis ka! 😁❤
Meie kihlus! ❤
Lihtsalt vaadake neid pilte! Niii imelised! ❤
Vot. 23.08.2021. Ma ei ole kunagi varem oma elus nii õnnelik olnud. Ma olen südamest õnnelik, et ma saan oma elu veeta sellise inimese kõrval. Kristo on lihtsalt maailma KÕIGE lahkem ja positiivsem inimene. IGA jumala päev ta teeb mulle komplimente. Ootamatul hetkel üllatab millegagi. Me räägime kõigest, absoluutselt KÕIGEST ja kõigist. Me vaidleme.. oumaigaaad kuidas me vahest vaidleme ja kuidas ma tahaks tal pea lõhki lüüa ja.. appi, ma ütlesin praegu nii v??? Mitte pead lõhki lüüa... nagu paitada, aga nats kõvemini.... või.. noh, teate küll! Vahest see vastaspool ärritab mingi mõttetu asjaga nii üles, et suudad mõelda ainult, et oumaigaaad miks mina.. 😀😀 Aga 95% on meie elu rõõmu ja naeratusi täis. Ma võiks öelda, et mitte Kristo pole minu inimene vaid me oleme ÜKSTEISE inimesed. Nii sarnased, aga samas nii erinevad. Me oleme reaalselt nagu mingi perfect kombo. Selline sünergia! Minu tulevane abikaasa! ❤
Ja kõigi poolt nii küsitud küsimus- KUNA PULMAD? Tulevad, ausalt tulevad! 😀 See ei saa olema suvi 2022, aga kindlasti suvi 2023. Meil on lihtsalt hetkel kodu ostmine ja sellega seotu pooleli. Ei ole võimalik kahte nii suurt finantsi vajavat asja koos saada. Ja tundes mind ja Kristot.. need pulmad ei saa olema väiksed 😀😀 Meie ümber on nii palju inimesi, kes meid armastavad ja keda meie armastame ja me tahame neile kõigile teha oma päeva vägevaks! PS! Ma olen lugenud erinevaid koguduse lehekülgi ja ei pea pulmad toimuma aasta jooksul peale kihlumist. See ei ole kirjutatud reegel. Kihlumine on periood kui pulma korraldadakse ja kui selleks kulub 6 kuud, 1 aasta, 2 aastat, 5 aastat või enam - siis nii ongi. Oluline ei ole asjad kiiruga ära teha, vaid oluline on asi südamega teha! Ja siis teha kui sa tunned, et saad selle korralduslikul poolel anda endast kõikvõimaliku. Niiet.. 2023 suvi! ❤
Pildis juuli-august 📷
Lihtsalt sunnin inimest kandma mulle meeldivaid asju 😁😁
Kommentaarid
Postita kommentaar