Who are you, Angelika?
Viimasel ajal leian ma tihti end mõtlemast sellele, et mida ma tahan ja kuhu ma tahan. Ma olen end nii ära kaotanud, et enam ei saa ise ka aru. Pidev võitlus iseenda ja oma sisemaailmaga. Ma tunnen, et midagi on puudu. Vahest tahaks lihtsalt nutta, aga pisaraid ei ole. Ausalt. Ja siis tahaks karjuda. Seda saab teha.. õnneks. Kuigi see võib kõrvalt imelik tunduda..
Peaks ju nõnda olema, et sa oled kas õnnelik või mitte. Minu emotsioonid on nagu üks suur rollercoaster.. Kord on niii palju häid emotsioone, rõõmutunne, silmad säravad ja järgmisel hetkel.. ma ei taha, ma ei oska, ma ei viitsi. Ja ei saa lahti sellest tundest. Tee, mis tahad.
Ma olen koguaeg olnud selline inimene, kes on teistele toeks. Niiii palju on inimesi kes räägivad mulle oma probleemidest ja ma püüan olla see tugi, millele nad saavad toetuda. Olen abiks eelkõige kuulamisel ja nõuannetega. Ja kui endal läheb seda sama "kainet mõistust" vaja siis.. kadunud. Ja siis uitadki kahe äärmuse vahel nagu tuul, kes oma kohta ei leida. Samas ma ju tean, et tohutult palju on kinni meie mõttemaailmas. Ja siin ongi see koht kus ma ise tunne, et ma olen sisemiselt nii tühi, aga kõik küsivad "Kuidas sa suuuudad koguaeg naeratada?!" Selle kohta on minu arvates üli tabav lause "Just because a person smiles all the time, doesn't mean their life is perfect. That smile is a symbol of hope and strength." Ma ärkan reaalselt ja ütlen hommikul endale peegli ees, et Angelika, sa saad hakkama! 😀 Noh, sisenda endale midagi ja nii võibki juhtuda, you know. Ja kui sul on ikka kaks valikut: a) olla kurb ja kehvas tujus või b) olla rõõmus ja naeratav siis... võite arvata, mis ma valin 😀 Ja kui sa oled sõbralik ja naeratad siis juhtuvad sellised olukorrad, mis panevad mõtlema, et tegelikult on ikka ilusat ka siin ilmas.. Mul näiteks ikka tekib olukordi kus liftis oleva inimesega jõuame jutule, sest.. ma pean ütlema, et tal on ilus sall või nii ägedat värvi mantel või siis tänaval on vaja kõigile naeratada.. ausalt öeldes ma vahest peaks mõtlema, et kui tobe see võib välja näha kui keegi kõnnib ringi ja lihtsalt .. suu kõrvuni.. koguaeg 😄
Kui kogu see mentaalne võitlus iseendaga sinna paika jätta siis on kõik nagu hästi ju? Tööl on kiire aeg küll pihta hakanud ja kopsupõletik ja viirused ja gripp saavad järjest hoogu sisse, aga muidu on seal nii hea olla. Minu inimesed ja keskkond. Nii mõnsa kui koridoris tuleb mõni kolleeg vastu ja KOGUAEG "Angelika sa oled niii ilus!" ütleb. Khm, Eliise!!! 😀 ♡
Ma olen koguaeg olnud selline inimene, kes on teistele toeks. Niiii palju on inimesi kes räägivad mulle oma probleemidest ja ma püüan olla see tugi, millele nad saavad toetuda. Olen abiks eelkõige kuulamisel ja nõuannetega. Ja kui endal läheb seda sama "kainet mõistust" vaja siis.. kadunud. Ja siis uitadki kahe äärmuse vahel nagu tuul, kes oma kohta ei leida. Samas ma ju tean, et tohutult palju on kinni meie mõttemaailmas. Ja siin ongi see koht kus ma ise tunne, et ma olen sisemiselt nii tühi, aga kõik küsivad "Kuidas sa suuuudad koguaeg naeratada?!" Selle kohta on minu arvates üli tabav lause "Just because a person smiles all the time, doesn't mean their life is perfect. That smile is a symbol of hope and strength." Ma ärkan reaalselt ja ütlen hommikul endale peegli ees, et Angelika, sa saad hakkama! 😀 Noh, sisenda endale midagi ja nii võibki juhtuda, you know. Ja kui sul on ikka kaks valikut: a) olla kurb ja kehvas tujus või b) olla rõõmus ja naeratav siis... võite arvata, mis ma valin 😀 Ja kui sa oled sõbralik ja naeratad siis juhtuvad sellised olukorrad, mis panevad mõtlema, et tegelikult on ikka ilusat ka siin ilmas.. Mul näiteks ikka tekib olukordi kus liftis oleva inimesega jõuame jutule, sest.. ma pean ütlema, et tal on ilus sall või nii ägedat värvi mantel või siis tänaval on vaja kõigile naeratada.. ausalt öeldes ma vahest peaks mõtlema, et kui tobe see võib välja näha kui keegi kõnnib ringi ja lihtsalt .. suu kõrvuni.. koguaeg 😄
Kui kogu see mentaalne võitlus iseendaga sinna paika jätta siis on kõik nagu hästi ju? Tööl on kiire aeg küll pihta hakanud ja kopsupõletik ja viirused ja gripp saavad järjest hoogu sisse, aga muidu on seal nii hea olla. Minu inimesed ja keskkond. Nii mõnsa kui koridoris tuleb mõni kolleeg vastu ja KOGUAEG "Angelika sa oled niii ilus!" ütleb. Khm, Eliise!!! 😀 ♡
Ja siis trenn.. vahest venin nagu nätssss vastu õhtut sinna, vahest jookseks seal 2h järjest, nii et silm ka ei pilgu. Ja ALATI on hea tunne pärast seda. Uni on hea ja enesetunne on hea.
Ja siis see aeg, mis kuulub sõpradele. Ma ei tea mis ma olen elus teinud, et mul on niiiiii palju nii ägedaid sõpru. Igaüks on omamoodi eriline ja oluline.. Kõik koguaeg uurivad, et mis teed Angelika, teeme midagi, lähme kuhugi. See on niii hea tunne kui sa näed, et sul on oma inimesed. Kes siin on olnud ja jäänud. So much love! ❤
Ma olen siin viimasel ajal natuke väljas ka käinud.. natuke.. Ausõna, et natuke! Kes muud väidab siis ei tea midagi 😀 Aga ma tunnen, et praegu on selline periood elus kus ma tahan, teen ja olen! Kuigi mu organism arvab juba vastupidist vaikselt.. 😁😋
Aastavahetuse olin ikka Tartus. Alguses sõpradega ja pärast linnas. Kui mõelda nii, et kuidas on su aasta esimesed tunnid, selliseks võiks kujuneda järgnev aasta, siis.. see tuleks pretty crazy 😀 Aga äge! Ja mõnus! Ja sõpradega.. 😊
Jaanuar pildis:
Apppiii... ma olen max selfitaja.. why Angelika? 😂
Minu Glory ❤
Samas ma peaks mõtlema, et mille üle ma kurdan? Autokool on kohe-kohe tehtud, mul on kodu, mul on mu Glory 😻, kes iga jumalapäev ootab mind koju ja mul on tunne, et ta arvab, et ma olen best "catmom" ever kuigi ma ei ole.. ja mu perekond, kes on minu jaoks alati olemas. Mul on niiiiii palju häid sõpru... Mul on mu inimesed ja suurepärane töö, mida ma armastan. Mida veel, Angelika?
Ja tegelikult tahan ma praegu, siin ja kohe öelda, et mu elus on üks maaailmatu eriline inimene, kes päriselt teeb iseenese teadmata iga minu päeva nii palju rõõmsamaks ja elavamaks. Mulle tähendab see mega, mega, mega palju ja Sa ei kujuta ise ka ilmselt ette kui palju sa mind aidanud oled mentaalselt.. 😊 Aitäh Sulle Laura-Brit, sa oled suurepärane inimene! ♡
Mõelge.. juba veebruar. Väljas on juba pikemalt valge ja see on niii mõnus! Kohe tunned füüsiliselt, et energiat on rohkem. Ja kevad ei ole enam kaugel.. eksju?! 🌞 Nagu ma ükspäev siin instagramis hõiskasin, et ma käin koguaeg ringi päikseprillid kotis, heas usus, et ühel hetkel saab need ette panna 😀 Teisipäev kui töö hakkab kell 10 siis panen lootuses juba toas päiksekad ette ka, et äkki... üldjuhul välja jõudes panen need vaikselt kotti küll tagasi, aga... lootus püsib! 😁😂
Ma alati soovin midagi sissekande lõpus.. ma mõtlen, et.. usu endasse. Usu sellesse, et iga asi elus juhtub põhjusega. Iga ilus hetk või hoopiski tüli kellegagi on mingil eesmärgil. Kohe ei pruugi seda mõista, aga ükshetk kindlasti. Vahest on seda madalseisu ka vaja, sel ajal võib inimene nii palju endas ja oma ümber avastada ja teatud veendumusi ümber mõtestada.
Uskuge mind, mul on ka mõni õhtu kurb üksi diivanil vedeleda ja mõelda, et tahaks lähedust. Või õhtusööki tehes mõelda, et ma teen seda ainult endale.. Üksi on olla. Vahest lähed magama, ümberringi on vaikus ja mõtled elust, endast ja sellest, mida tahad. Ja siis on natukene valus.. sest ootad ja loodad midagi, koguaeg. Vahest on nii väärtusetu tunne. Selline, et mis ma üldse olen ja ma ei saa hakkama. MILLE nimel ma üldse olen? Sellised mõtted mürgitavad tohutult..
Samas teine õhtu panen küünlad põlema, mässin end sooja teki sisse, võtan raamatu, võib-olla pokaal valget veini 😋 ja lihtsalt olen. Ja tunnen täielikku rahulolu. Glory on muidugi ka! 😀 Ta on nagu väike takjas mul kodus. Ja kuigi ma ikka aeg-ajalt nean end maapõhja, et kassi võtsin siis vahest vaatan teda küll heldimusega ja kaisutan nii mis jube! 😍
Ja siia lõppu üks äääreeetult mõnsa laul ka filmist "Star is born" Lady Gaga esitluses. See on nii mõnsa vibega laul: https://www.youtube.com/watch?v=5vheNbQlsyU
Angelika
Ja tegelikult tahan ma praegu, siin ja kohe öelda, et mu elus on üks maaailmatu eriline inimene, kes päriselt teeb iseenese teadmata iga minu päeva nii palju rõõmsamaks ja elavamaks. Mulle tähendab see mega, mega, mega palju ja Sa ei kujuta ise ka ilmselt ette kui palju sa mind aidanud oled mentaalselt.. 😊 Aitäh Sulle Laura-Brit, sa oled suurepärane inimene! ♡
Mõelge.. juba veebruar. Väljas on juba pikemalt valge ja see on niii mõnus! Kohe tunned füüsiliselt, et energiat on rohkem. Ja kevad ei ole enam kaugel.. eksju?! 🌞 Nagu ma ükspäev siin instagramis hõiskasin, et ma käin koguaeg ringi päikseprillid kotis, heas usus, et ühel hetkel saab need ette panna 😀 Teisipäev kui töö hakkab kell 10 siis panen lootuses juba toas päiksekad ette ka, et äkki... üldjuhul välja jõudes panen need vaikselt kotti küll tagasi, aga... lootus püsib! 😁😂
Ma alati soovin midagi sissekande lõpus.. ma mõtlen, et.. usu endasse. Usu sellesse, et iga asi elus juhtub põhjusega. Iga ilus hetk või hoopiski tüli kellegagi on mingil eesmärgil. Kohe ei pruugi seda mõista, aga ükshetk kindlasti. Vahest on seda madalseisu ka vaja, sel ajal võib inimene nii palju endas ja oma ümber avastada ja teatud veendumusi ümber mõtestada.
Uskuge mind, mul on ka mõni õhtu kurb üksi diivanil vedeleda ja mõelda, et tahaks lähedust. Või õhtusööki tehes mõelda, et ma teen seda ainult endale.. Üksi on olla. Vahest lähed magama, ümberringi on vaikus ja mõtled elust, endast ja sellest, mida tahad. Ja siis on natukene valus.. sest ootad ja loodad midagi, koguaeg. Vahest on nii väärtusetu tunne. Selline, et mis ma üldse olen ja ma ei saa hakkama. MILLE nimel ma üldse olen? Sellised mõtted mürgitavad tohutult..
Samas teine õhtu panen küünlad põlema, mässin end sooja teki sisse, võtan raamatu, võib-olla pokaal valget veini 😋 ja lihtsalt olen. Ja tunnen täielikku rahulolu. Glory on muidugi ka! 😀 Ta on nagu väike takjas mul kodus. Ja kuigi ma ikka aeg-ajalt nean end maapõhja, et kassi võtsin siis vahest vaatan teda küll heldimusega ja kaisutan nii mis jube! 😍
Ja siia lõppu üks äääreeetult mõnsa laul ka filmist "Star is born" Lady Gaga esitluses. See on nii mõnsa vibega laul: https://www.youtube.com/watch?v=5vheNbQlsyU
Angelika
Huvitav sul oli alati postitustes kirjas kui õnnelikus suhtes oled ja nii hea oli alati lugeda :/. Mis juhtus? Ja kuidas lahkuninekust üle saada :/ nii armas paar olite
VastaKustutaSeda on tore kuulda, et huvitav oli lugeda. Ja õnnelik ma tõesti olin. Kahjuks viis töö Antty teisele poole maailma ja hetkel ei olnud muud võimalust kui edasi minna eraldi, niisugune oli meie otsus. Aitäh Sulle ilusate sõnade eest. Lahkuminekust ülesaamiseks ei olegi muud kui lasta ajal minna.. :)
VastaKustuta