MINU uus algus...
Hei, mu armsad!
Kõik-kõik on uus septembrikuus- nagu öeldakse?!
Kuidas teil läinud on? Ma enda poolt võin öelda, et.. minul imeliselt?! 😀 Niiii palju head ja huvitavat on olnud ja.. juhtund. Alustades sellest, et suvi oli see aasta täiega siin Eestis kohal (ok ok võibolla natukene liiiga täiega vahepeal 😀), väljas oli vahepeal niiiii mõnus, kõik kohad inimesi täis ja need inimesed on olnud heas tujus! See on äge! 💛
Ja muud sinna suve teise poolde pole mahtunudki.. ikka omad tegemised, töö ja inimesed. Midagi nii väga erilist ees ka ootamas pole, lihtsalt olen õnnelik ja naudin elu, mille endale valinud olen! 😊😊😀
Rääkides valikutest.. kas kusagil maailma otsas on keegi, kes suudab mu ajule selgeks teha, et mu keha on kuu ajaga nüüd töögraafikuga ära harjunud ja võiks trenni tagasi minna?! 😀 Kujutate ette, ma pole KUU aega trennis käinud.. ma ei jõua oma väsinud keha isegi ujuma tassida peale tööpäeva... Samas võin ma end lohutada asjaoluga, et kaalunumbrit ja väljanägemist pole see mõjutanud. Samas on see "asjaolu" ka halb, sest toitumine on mul täiesti ebakorrektne. Ma olen küll hommikuinimene ja mulle meeldib vara ärgata, kohvi nautida, aga hommikusöögini ma ei jõua. Miks? MA EI TEA! Lähen tööle ja märkamatult on vastuvõtt kell 13 läbi, siis ma söön kui olen kodust midagi kaasa võtnud, enamasti on selleks ohtralt värsket kurki ja kanahakklihaga midagi. HARVA käin all Rimis ja ostan soojatoiduletist midagi. Siis saab päev läbi, jõuan koju, teen õhtusöögi ja see on siis aeg kui ma söön. Päevane kaloraaz on kindlasti alla vajamineva ja eks see kohe energiapuudusena annab tunda. Ja ÄKKI on see ka põhjus miks ma ei jaksa õhtul trenni minna? Jep! Loo moraal.. söö korralikult! 😀
Ma mõtlen, et ma pole vist oma kaalu, trenni ja toitumisega seotust üldse kirjutanudki?
Ma olen terve elu olnud selline sporditegija nagu koolis kehalise tund, terve teadaolev kooliaeg tantsutrenn, aeroobika jms. Kui 2013 lõpetasin siis lõppes see kõik minu jaoks ära. Olin tööl restoranis küll jalgadel, aga sporti kui niisugust ei teinud. Kaal oli stabiilselt max 50kg. 2014 läksin kooli. Kaal oli 47-48kg. Ikka öeldi, et näha kehast, et kaalu on tsut vähe ja eks mu toitumine oli ka nagu ta oli. Ise olin ju rahul. Vahepeal võtsin võib-olla kahe aastaga ehk kuni 2015 lõpp kilo-paar juurde, aga mitte kunagi ei läinud kaal üle 49kg. Nimelt õppisin ma Tervishoius magusa söömise ära tänu kursakatele 😀😀 Neil ikka oli seda "Oh energiat on vaja- shokolaad, kommid.." hetki. Ma siis ka vahest maitsesin ja sain aru, et shokolaad tõesti annab energiat.. ja on hea! 😀 Kuigi see kõik mu kehakaalu ei mõjutanud siis 2016 algus tuli küll üks selline tore inimene nagu Antty ja temaga koos igasugused väljas söömised, õhtusnäkid, kinosnäkid, alguses üsna palju väljaskäimisi kus ei puudunud muidugi kokteilid, kui juunis täitsa koos hakkasime elama siis hakkasin ka rohkem süüa tegema ja muidu kõik tegevused ja ops.. 2017a aasta teises pooles/pigem lõpus nägin kaalul numbrit mida ma ELU SEES ei oleks osanud oma kaalul näha.. 59 kg. VIISKÜMMEND ÜHEKSA!!!!!!!!! Ehk umbes kahe aastaga olin juurde võtnud nii 8-9 kilo. Jah, ma ei olnud ülekaaluline, mu kehamassiindeks oli normis, mu väljanägemine oli tegelikult just pigem "terve". Ainus mure oli see, et inimesed, kes mind üle pika aja nägid ütlesid, et kuule, sa oled juurde võtnud, sest kõik ju olid harjunud minu väikse kehakaaluga. Ja veel suurem mure oli see, et mul ei läinud minu kapis olevad PÜKSID jalga! Ma tundsin end niiiiiiiiiiii paksuna. Nii ebamugavalt. Ometi ma seda ju ei olnud?!
Vingusin, haletsesin, kurtsin, aga samas ei teinud midagi. Vahest harva paar kõhulihast või jooksin.. kõik.
Arcticuga liitusime Anttyga eelmise aasta oktoobris (2017). Ma arvan, et siis oli kaal selline 57-58kg. Alguses käisin niimoodi max 30-45min trenni tegemas- trenazöör, jooksulint, ratas. Söögiisu tõusis, aga samas koormus oli ju olematu. Ehk läks kilo-kaks. Mõned kuud- kuni veebruar-märts oligi selline 54-55kg põhiline. Siis otsustasin, et myfitnesspal ja toidukaal saavad minu sõbraks. Trenni tegin 3-4x nädalas, 1 tund umbes korraga, nii areoobset kui vaikselt jõutrenni/lihast Kalmuse kava järgi, mille endale kohandasin ja täiendasin. Ja tee mis tahad, kokkuvõttes 9 kuud mis ma olen käinud Arcticus, olen ma kokku võtnud nõnda alla, et stabiilselt on seal 49-max 50kg. Ma olen niiiiiiiiiiii rõõmus ja õnnelik ja tunnen end niii hästi. Kõik sobib selga, kerge on olla, mu eluviis on see, mida ma armastan- trenn, kaalun oma toitu ja jälgin kaloraazi ja ma tunnen end tervislikult ja hästi! 😊
Ja murran minagi müüti- ma söön absoluutselt KÕIKE, millele on isu. Kui on sõpradega istumine, siis võtangi krõpsu, kui on grill, söön grilli, kui on sünnipäev, söön torti, kui on isu burksile, siis lähen ja ostan! 😀 Ja ma usun, et see ongi asja võti- end ei tohi keelata. Kui sa tahad midagi, siis söö seda, kui ei jaksa trenni mingipäev minna, ära mine. Ära sunni end ega muuda asja endale kohustuseks. Siis kaobki rõõm ja kirg.
Selle jutu peale ma kohe võtan end kokku ja murran oma "pole kuu aega trenni teinud ega toitumist jälgind" laine ja lähen ja naudin! 😀 PS! seda ma kirjutasin kunagi augustikuus, hetke seisuga olen ma trenni lainel tagasi. Niii mõnus on!
PILDIS
______________________________________________________________________________
Selline see eluke on.. trenn, kodu, töö, inimesed.. 😊❤ Mul on peas nii mitu miljon plaani mida tahaks teha ja.. ja teate värki! Ma niiiii ootan sügist, jahedat ilma (juba natukeneeeee on seda karget ja värsket õhku tunda) ja veel enam ootan ma talve ja jõule ja küünalid ja tuledesära..... appiiiii Angelika, mis jutt! 😀😀
Kõik-kõik on uus septembrikuus- nagu öeldakse?!
Kuidas teil läinud on? Ma enda poolt võin öelda, et.. minul imeliselt?! 😀 Niiii palju head ja huvitavat on olnud ja.. juhtund. Alustades sellest, et suvi oli see aasta täiega siin Eestis kohal (ok ok võibolla natukene liiiga täiega vahepeal 😀), väljas oli vahepeal niiiii mõnus, kõik kohad inimesi täis ja need inimesed on olnud heas tujus! See on äge! 💛
Ma ise küll siin Eestis randa juuli-august ei jõudnud (Hispaaniast tulime tagasi 18.07, see oli ka viimane aeg kui mina päikest nägin 😀), sest teha on lihtsalt niii palju! Ma tahaks veel igalepoole jõuda enne kui suvi ametlikult on läbi.. samas hetke ilma vaadata siis.. vist ongi?
Muide.. seoses kooliga. Selle aasta 1. september on 17aasta jooksul ESIMENE 1. september kui mina ei alusta kooliteed. Täiega veider mõelda 😀 2001 läksin 1. klassi, 2010 10. klassi, 2013 lõpetasin gümnaasiumi ja samal septembril alustasin ju tegelikult ka kooli, Tartu KHK spaateeninduse eriala (1a), ma lihtsalt olin see vend kes sai 56st proovijast 16 inimese sekka sisse, aga otsustas, et ei.. see pole minu jaoks ja töötasin hoopis üks aasta ja siis hakkas ju Tervishoiu 2014 ja nüüd.. 2018.. ❤
Kui sellest" kõik-kõik on uus septembrikuus" rääkida siis.. jah, ma saan lõpukssss ometi töötada oma armastatud erialal. Natukene imelik mõelda, et selleks on pereõendus, sest teate kes oli see pliks koolis, kes isegi IIAL ei mõelnud pereõeks hakata? Mitte kunagi ei rääkinud sellest, ei kuulanud teisi sellest rääkimas, ega isegi ei osand mõelda sellest, sest mul oli ikka mõttes haigla ja mõni osakond.. ja nüüd.. PEREÕDE! 😀😊❤ Asjade kulg lihtsalt on selline ja ma olen ma ei tea kellele tänulik, et 2017 sügis ma oma lõpupraktikaga sattusin just sinna nimistusse, kus ma nüüd, natuke üle poole aasta hiljem, ise töötan. Fun fact- tegelikult olin ma selle praktikaga üldse Tallinna lastehaiglasse suunatud, aga ei saanud sinna minna. Kui see ei ole saatus, mis siis on?! 😀😀
Enamus minu aeg ongi kulnud tööle, sest nohh.. töö ju 😀 Nii palju on õppida ja meelde jätta ja aru saada ja.. kõik diagnoosid, ravimid, inimeste tundma õppimine, vere võtmised, sidumised, süstid, vaktsiinid, õmbluste eemaldamine... see nimekiri on lõputuuuu.. aga õnneks on minu kõrval sellised inimesed, kes minusse usuvad ja mind välja õpetavad. Ma olen niiiii, niii, niiii tänulik! ❤
Mis juulis-augustis?
Paar nädalavahetust juulis oleme Antty juurde maale sõitnud, 28. 07 Antty ristiema juubelil.. 10.08 minu kalli Triinu juubel.. 11. 08 oli meil sõpradega väike istumine, sest meie Maarekukeneee tuli Austraalist tagasi! 😀.. 18.08 oli minu sugulase pulm. Päev täis armastust, õnnelike inimesi, õnnepisaraid ja naeru! 😊❤ 19.08 oli Obinitsas surnuaiapüha, kus viibimine tekitab minus alati sellise.. rahuloleva tunde. Ma ei tea miks, aga nii kuidagi on.
Kõigi nende sündmuste keskel on kõige mõnusam see, et ma saan neid hetki jagada oma inimestega. Inimestega, keda ma armastan ja kelle seltskond tekitab minus tänutunde elu ees ♡
Paar nädalavahetust juulis oleme Antty juurde maale sõitnud, 28. 07 Antty ristiema juubelil.. 10.08 minu kalli Triinu juubel.. 11. 08 oli meil sõpradega väike istumine, sest meie Maarekukeneee tuli Austraalist tagasi! 😀.. 18.08 oli minu sugulase pulm. Päev täis armastust, õnnelike inimesi, õnnepisaraid ja naeru! 😊❤ 19.08 oli Obinitsas surnuaiapüha, kus viibimine tekitab minus alati sellise.. rahuloleva tunde. Ma ei tea miks, aga nii kuidagi on.
Kõigi nende sündmuste keskel on kõige mõnusam see, et ma saan neid hetki jagada oma inimestega. Inimestega, keda ma armastan ja kelle seltskond tekitab minus tänutunde elu ees ♡
Ja muud sinna suve teise poolde pole mahtunudki.. ikka omad tegemised, töö ja inimesed. Midagi nii väga erilist ees ka ootamas pole, lihtsalt olen õnnelik ja naudin elu, mille endale valinud olen! 😊😊😀
Rääkides valikutest.. kas kusagil maailma otsas on keegi, kes suudab mu ajule selgeks teha, et mu keha on kuu ajaga nüüd töögraafikuga ära harjunud ja võiks trenni tagasi minna?! 😀 Kujutate ette, ma pole KUU aega trennis käinud.. ma ei jõua oma väsinud keha isegi ujuma tassida peale tööpäeva... Samas võin ma end lohutada asjaoluga, et kaalunumbrit ja väljanägemist pole see mõjutanud. Samas on see "asjaolu" ka halb, sest toitumine on mul täiesti ebakorrektne. Ma olen küll hommikuinimene ja mulle meeldib vara ärgata, kohvi nautida, aga hommikusöögini ma ei jõua. Miks? MA EI TEA! Lähen tööle ja märkamatult on vastuvõtt kell 13 läbi, siis ma söön kui olen kodust midagi kaasa võtnud, enamasti on selleks ohtralt värsket kurki ja kanahakklihaga midagi. HARVA käin all Rimis ja ostan soojatoiduletist midagi. Siis saab päev läbi, jõuan koju, teen õhtusöögi ja see on siis aeg kui ma söön. Päevane kaloraaz on kindlasti alla vajamineva ja eks see kohe energiapuudusena annab tunda. Ja ÄKKI on see ka põhjus miks ma ei jaksa õhtul trenni minna? Jep! Loo moraal.. söö korralikult! 😀
Ma mõtlen, et ma pole vist oma kaalu, trenni ja toitumisega seotust üldse kirjutanudki?
Ma olen terve elu olnud selline sporditegija nagu koolis kehalise tund, terve teadaolev kooliaeg tantsutrenn, aeroobika jms. Kui 2013 lõpetasin siis lõppes see kõik minu jaoks ära. Olin tööl restoranis küll jalgadel, aga sporti kui niisugust ei teinud. Kaal oli stabiilselt max 50kg. 2014 läksin kooli. Kaal oli 47-48kg. Ikka öeldi, et näha kehast, et kaalu on tsut vähe ja eks mu toitumine oli ka nagu ta oli. Ise olin ju rahul. Vahepeal võtsin võib-olla kahe aastaga ehk kuni 2015 lõpp kilo-paar juurde, aga mitte kunagi ei läinud kaal üle 49kg. Nimelt õppisin ma Tervishoius magusa söömise ära tänu kursakatele 😀😀 Neil ikka oli seda "Oh energiat on vaja- shokolaad, kommid.." hetki. Ma siis ka vahest maitsesin ja sain aru, et shokolaad tõesti annab energiat.. ja on hea! 😀 Kuigi see kõik mu kehakaalu ei mõjutanud siis 2016 algus tuli küll üks selline tore inimene nagu Antty ja temaga koos igasugused väljas söömised, õhtusnäkid, kinosnäkid, alguses üsna palju väljaskäimisi kus ei puudunud muidugi kokteilid, kui juunis täitsa koos hakkasime elama siis hakkasin ka rohkem süüa tegema ja muidu kõik tegevused ja ops.. 2017a aasta teises pooles/pigem lõpus nägin kaalul numbrit mida ma ELU SEES ei oleks osanud oma kaalul näha.. 59 kg. VIISKÜMMEND ÜHEKSA!!!!!!!!! Ehk umbes kahe aastaga olin juurde võtnud nii 8-9 kilo. Jah, ma ei olnud ülekaaluline, mu kehamassiindeks oli normis, mu väljanägemine oli tegelikult just pigem "terve". Ainus mure oli see, et inimesed, kes mind üle pika aja nägid ütlesid, et kuule, sa oled juurde võtnud, sest kõik ju olid harjunud minu väikse kehakaaluga. Ja veel suurem mure oli see, et mul ei läinud minu kapis olevad PÜKSID jalga! Ma tundsin end niiiiiiiiiiii paksuna. Nii ebamugavalt. Ometi ma seda ju ei olnud?!
Vingusin, haletsesin, kurtsin, aga samas ei teinud midagi. Vahest harva paar kõhulihast või jooksin.. kõik.
Arcticuga liitusime Anttyga eelmise aasta oktoobris (2017). Ma arvan, et siis oli kaal selline 57-58kg. Alguses käisin niimoodi max 30-45min trenni tegemas- trenazöör, jooksulint, ratas. Söögiisu tõusis, aga samas koormus oli ju olematu. Ehk läks kilo-kaks. Mõned kuud- kuni veebruar-märts oligi selline 54-55kg põhiline. Siis otsustasin, et myfitnesspal ja toidukaal saavad minu sõbraks. Trenni tegin 3-4x nädalas, 1 tund umbes korraga, nii areoobset kui vaikselt jõutrenni/lihast Kalmuse kava järgi, mille endale kohandasin ja täiendasin. Ja tee mis tahad, kokkuvõttes 9 kuud mis ma olen käinud Arcticus, olen ma kokku võtnud nõnda alla, et stabiilselt on seal 49-max 50kg. Ma olen niiiiiiiiiiii rõõmus ja õnnelik ja tunnen end niii hästi. Kõik sobib selga, kerge on olla, mu eluviis on see, mida ma armastan- trenn, kaalun oma toitu ja jälgin kaloraazi ja ma tunnen end tervislikult ja hästi! 😊
Ja murran minagi müüti- ma söön absoluutselt KÕIKE, millele on isu. Kui on sõpradega istumine, siis võtangi krõpsu, kui on grill, söön grilli, kui on sünnipäev, söön torti, kui on isu burksile, siis lähen ja ostan! 😀 Ja ma usun, et see ongi asja võti- end ei tohi keelata. Kui sa tahad midagi, siis söö seda, kui ei jaksa trenni mingipäev minna, ära mine. Ära sunni end ega muuda asja endale kohustuseks. Siis kaobki rõõm ja kirg.
Selle jutu peale ma kohe võtan end kokku ja murran oma "pole kuu aega trenni teinud ega toitumist jälgind" laine ja lähen ja naudin! 😀 PS! seda ma kirjutasin kunagi augustikuus, hetke seisuga olen ma trenni lainel tagasi. Niii mõnus on!
PILDIS
______________________________________________________________________________
Selline see eluke on.. trenn, kodu, töö, inimesed.. 😊❤ Mul on peas nii mitu miljon plaani mida tahaks teha ja.. ja teate värki! Ma niiiii ootan sügist, jahedat ilma (juba natukeneeeee on seda karget ja värsket õhku tunda) ja veel enam ootan ma talve ja jõule ja küünalid ja tuledesära..... appiiiii Angelika, mis jutt! 😀😀
Eks ma siis jään ootama.. 😊😊😋😀 Ja vist kaua ei peagi, sest aeg on niii nii niii halastamatu! Juba on septembri keskpaik niii lähedal ja linn rahvast täis ja muidugi med. kõrghooaeg aka viirusteaeg hakkab pihta.. 😀 Näis noh kuidas ma kiires ja pingelises tempos vastu pean. Samas olen ma niii rahul ja õnnelik oma tööga, et ma vahest imestan, et no mikssss ometi mulle saavad osaks nii head asjad elus?! 😊😊❤
Ilusaid mõtteid ja tundeid teie südamesse, sõbrad!
Angelika
Ilusaid mõtteid ja tundeid teie südamesse, sõbrad!
Angelika
Kommentaarid
Postita kommentaar