NAERATUSEGA LÄBI ELU

Hei, mu armsad!  Ma olen päris mitmes sissekandes öelnud, et vahest mõtlen, et kus ajal kiire on? Praegu on täpselt sama tunne! JUBA m ä r t s i k u u lõpp! Ja kevad.. ja sinililled.. ja sinine taevas koos särava päikesega!  Ja just nõnda värviline, kui on minu kirjutatud märtsikuu eelmises lauses, nii värvilist kevadet soovin Teilegi, armsad!  Märtsi algus iseenesest oli selline.. rahulik? Mõned päevad tööd ja pikalt kooli. Tööl allkirjastasin ka lepingu, et töötan poole kohaga nüüdsest (halleluujah!) ja puhkus algas veel ka.. Nüüdseks on see muidugi läbi, aga mõnus oli ikka! Koolis on kõike niiiii palju.... iseseisvaid töid, ettekanded, nüüd juba lõpuarvestuste tähtajad, lõputöö projekt... kõik oleks ilus ja tore kui ma VIITSIKS seda kõike. Tõde on aga ilmselge- ma ei viitsi! Miks? Okei.. Olukord oli ja on umbes selline: 21.03  günekoloogia/naistehaiguste lõpparvestus TEHTUD! 23.03  emadushoolduse viimane iseseisvatöö tähtaeg TEHTUD! 24.03 lõputöö projek

Hei, armsad! Ma lihtsalt ei suuuudaaaaa ära imestada kui kiiresti aeg liigub. ALLES oli aastavahetus ja juba märtsikuu käes! Ja siis on kevad ja päike ja soe õhk ja linnud.... Mmmmmm... Vahest on juba tunda seda mõnusat värske kevade lõhna ja päike särab ja isegi vihm on mõnus värskendav! Palju on õnneks vaja, eksju? 😛💓 Kuna veebruar on lühem kuu kui teised siis on vist inimhinge juba psühholoogiliselt sisse kodeeritud, et see läheb kiiremini ka kui muud kuud. Ometi on vahe ainult 2 päeva 😃 Minu veebruar oli päris vahva! Kool, töö, kool, töö, haige, töö, kool, töö. Milline imeline loetelu! 😃  Nimelt otsustas haigus mind enda embusesse võtta umbes 9ndal.. tekkis köha, kurguvalu, selline imelik kraapimine (loe: nii kui häälepaeltele survet avaldasin hakkasin kohe köhima), siis see kõik enam-vähem taandus ja siis tekkis nohu. Korralik nohu! Kohe niisugune, et lõpuks ma mitte ei nuusanud oma üleni punast nina vaid reaalselt tupsutasin, sest mul oli niiiii valus 😃