NAERATUSEGA LÄBI ELU

Kõik, kõik on uus- nüüd kohe aprillikuus? Angelika jaoks jah! Lõpetasin oma praktika Nahakliiniku statsionaaris ja alustan esmaspäevast Ülikooli Kliinikumi üld- ja plastiliskirurgia osakonnas. Nahast oli tõsiselt kurb ära tulla, sest kõik need inimesed, kellega ma seal tutvusin on niivõrd toredad ja armsad! Ma ei tea, kas üldse kunagi kohtan mõnes osakonnas nii ühtehoidvat ja m i n d hoidvat meeskonda. Ma olen niii tänulik kõige eest! Kirurgias püüan ikka sarnaselt eelnevatele kogemustele siingi enda rõõmsat meelt ja head tuju igapäevaselt hoida. Ma loodan, et kogu see periood sujub ainult hästi ja ilma suuremate probleemideta. Ja lootus ju ongi see, mis jääb! Nahakliinikus läks mul kõik kuni lõpuni super hästi. Võtsin juba iseseisvalt patsiente protseduuridesse, keegi midagi kuskil küsis, teadsin küsimustele isegi vastust.. Nii hea tunne on see! Viimasel päeval astusin majast natukene kurval meelel välja.. Ma ei leiaks lihtsalt õigeid sõnu, millega seda praktikaperioodi

Hei, teate kuidas oma päeva ideaalselt alustada?  Koduuksest välja astudes seisatage korra, sulgege silmad, hingake sügavalt sisse-välja ja mõelge, mõelge sel hetkel üksainus mõte, milliseks te tahate, et see päeva kujuneks.. Proovige järgi.. ma luban positiivseid tulemusi :)  Igal inimesel on mingisugune kindel viis kuidas enese tunded ja emotsioonid välja elada. Minul on selleks enamjaolt kirjutamine. Ma võin kirjutada paberile või siia blogisse, iseendale kuhugi mõne märksõna.. aga ma saan kõik need emotsioonid, mis teinekord üle pea kasvavad, enesest välja. Ma olen alati rääkinud, et ma olen 99% ajast õnnelik. Head inimesed minu elus, väikesed ja suured unistused, iga uus päev.. kõik need kaaluvad suure kaarega üle selle ühe protsendi, mille ma jätaks muredele ja negatiivsetele emotsioonidele. Aga vahest on nõnda, et kuigi näiliselt on 99 kordades kõrgem ühest, siis mingil hetkel võib see 1% olla suurema tähendusega. Silmale on ta väiksem, aga enese tunnetele sisima