NAERATUSEGA LÄBI ELU

Hei,  juba november! Kui september lasi ajal olla, siis oktoober läks küll nagu.. alles hakkas ja juba läbi. Võiks öelda, et see on positiivne, sest nii jõuab detsember ja puhkus ja jõulud ja aastavahetus ja.. Nii palju on oodata! Aga kuna hetkel on sinna ootusteni aega, siis tuleb leppida sellega, mis on. Ja olgem ausad, sügis üllatab oma päikeseliste ilmadega ikka väga! Tegelikkuses on sügis minu jaoks kõige vähem meeldivam aastaaeg, sellesmõttes, et suvi on suvi, polegi põhjendusi vaja. Talvel on lumi ja kõik sellega seotu, jõulud, aastavahetus. Kevad on lihtsalt oma linnulaulu, soojendavate päikesekiirte ja tärkava loodusega kaunis. Sügis on nagu.. sügis. Sel aastal on see üle ootuste hea, sest vihma pole olnud. Hommikul tööle minnes on küll pime, aga päeval väljas liikudes on niiiii värviline, soe, värske.. mida veel tahta? Aga kuna minu oktoober möödus Tallinnas siis.. paari sõnaga sellest. PRAKTIKA Ma ei ütleks, et praktika oleks alanud meeldivalt. Esimesel päe

Hei armsad,   ma olen viimasel ajal nii tohutult palju positiivset tagasisidet saanud oma blogi kohta, et rõõm on lausa niiiiiiiiii suur! See on sõnukirjeldamatu missugused ülevad emotsioonid minus inimeste komplimendid tekitavad (just blogi suhtes). Põhiline küsimus, mida minult tihti küsitakse on see, et kuidas ma koguaeg suudan nii positiivne olla, nii reaalses elus kui sissekannetes ja niiiii palju naeratada? Ilmselt kõige lihtsam ja mõistlikum seletus sellele on asjaolu, et ma i s e tahan seda. Ma tahan naeratada, ma tahan olla õnnelik, ma tahan hoida kõik enese ümber positiivne. Ma ei väsi korrutamast, et loomulikult on mul ka muresid, probleeme ja selliseid hetki, kui nutmine on ainus viis enese emotsioonide väljaelamiseks, aga ma muudan need teisejärguliseks. Kui probleem ei mõjuta nii suuresti kõike muud, siis ei olegi ju vaja sellele tähelepanu pöörata. Tegelikult üks tõsiasi, millega ma pean silmitsi seisma- mul on veinisõltuvus! Ma lihtsalt kogaueg joon veini