Tahaks... naeratada.
Hei, ongi nõnda, et september ulatab oma tervitava käe. Ma ei tea, kui rõõmustavalt keegi selle vastu võtab, aga nii see on. Ikka oodatakse ju septembrikuud, sest teadupärast ütlebki üks lausekegi ju, et: "Kõik on uus, septembrikuus." Eelkõige neile, kes alustavad kooliteed. Või hakkavad sammuma vana radapidi. Ma kuulun viimaste hulka. Paar augustipäevakest veel ja ongi suvepuhkus selleks korraks läbi. Tegelikult on esimesed loengud juba homme.. Ma ei teagi, kuidas mina isiklikult suhtun. Kahetised tunded on, sest eelmine aasta oli palju hetki, mil tahtsin alla anda. Seoses kooliga tekkis palju negatiivseid emotsioone. Olin mitmeid kordi olukorras, kus otsustasin, et minu koht on kusagil mujal.. Tagantjärele mõeldes oli loomulikult vähemalt 75% kogu ajast positiivne, vinge, arendav, uusi kogemusi ja oskusi andev, põnev ja huvitav. Aasta lõpp sujus eriti hästi, seega- jätkan. Ja annan endast kõik, et minu tööd hinnataks ja saavutaksin kunagi seda, mida hinges ja sü