NAERATUSEGA LÄBI ELU

Unistuste rada pidi,  käima olen harjunud.  Lootuskiired paitavad,   iga kivi sellel teel,  kui uskuda ja loota, võin kõndida seal veel..  Hei, mina olen küll see suveinimene, kes liigselt tegemisi enda kanda ei võta. Noh, et saaks puhata ja olla, mõelda ja nautida. Minu jaoks kõige olulisem on see, et ma saan olla maal. Minna magama oma voodis, ärgata selle peale, et Marten mul voodiääre najal kõlgutab nagu rikki läinud masin: "Õue, õue, õue, õue, õue." Jah, sellised mu suvehommikud ongi. Kuid paremaid neist tahta ei oskakski. Eelmises postis kirjutasin, et otsin omale tööd, et noh.. midagi teha. Pakkumisi CV peale tuli igasuguseid, aga alati rikkus vastuvõtmise ära üks asjaolu "töö pikemaks perioodiks". Noh, et pakuti väga vingeid tegemisi näiteks Tallinnas, aga jätkuga ka sügisesse, kuid mina olen ju Tartu päralt. Sarnaselt tuli töid ka Tartus, aga kus ma pean teadma, millisesse haiglasse mind oktoobrist praktikale suunatakse. See ju v

Kõige meeldivamat suve , armsad sõbrad!  (linkige- selle ref.muusika pärast peab elama). Loodan, et teie kõigi suvi on seni just nõnda värviderohke olnud. Minul küll! Kõige parem suve juures on kvaliteetaeg, mida saad veeta koos sõpradega, perega ja kasvõi iseendaga päikest ning mõnda head raamatut nautides! Ja olgem ausad, pidu on ka tähtis, sest suvi on puhkus! Ja mida ma siis teha olen jõudnud? 19.06 veetsin Otepääl tädi tütretütre lõpetamisel. Sellised sündmused on ju alati nii armsad ja tuli omal ka kohe tahtmine lõpetada :D Paraku juhtub see (kui kõik läheb nii nagu peab) alles 2018. Niisiis meenutasin oma senist kahte lõpetamist: 2010a                                                                                2013a 20.06 läksime Põltsamaa lossihoovi jaanidele. Rokkisime poolteist tundi Termikaga ja nõnda see häälekene mul jälle kannatada sai. Lapsemeelne nagu ma olen ostsin veel omale helendavaid pulki, et pimedas ikka põnevam oleks ja oh kui palj