Who are you, Angelika?
Viimasel ajal leian ma tihti end mõtlemast sellele, et mida ma tahan ja kuhu ma tahan. Ma olen end nii ära kaotanud, et enam ei saa ise ka aru. Pidev võitlus iseenda ja oma sisemaailmaga. Ma tunnen, et midagi on puudu. Vahest tahaks lihtsalt nutta, aga pisaraid ei ole. Ausalt. Ja siis tahaks karjuda. Seda saab teha.. õnneks. Kuigi see võib kõrvalt imelik tunduda.. Peaks ju nõnda olema, et sa oled kas õnnelik või mitte. Minu emotsioonid on nagu üks suur rollercoaster.. Kord on niii palju häid emotsioone, rõõmutunne, silmad säravad ja järgmisel hetkel.. ma ei taha, ma ei oska, ma ei viitsi. Ja ei saa lahti sellest tundest. Tee, mis tahad. Ma olen koguaeg olnud selline inimene, kes on teistele toeks. Niiii palju on inimesi kes räägivad mulle oma probleemidest ja ma püüan olla see tugi, millele nad saavad toetuda. Olen abiks eelkõige kuulamisel ja nõuannetega. Ja kui endal läheb seda sama "kainet mõistust" vaja siis.. kadunud. Ja siis uitadki kahe äärmuse vahel nagu