6 kuud sellest aastast ja 12 kuud Pärnus!
Hei, mu armsad! Mida aastad edasi seda tasasem kirjuta ma olen. Aega leida on keeruline ja kui leiad, kas siis on alati tahtmist? 1. jaanuar 2024 tehtud postituses võtsin oma eelmise aasta kokku. "Ilus ja valus" nagu ma seda nimetasin. Eks ta tegelikkuses ka samas voolus edasi on läinud. Kohe jaanuarist oli muutus suur, alustasin tööd Pärnus pereõena. Nii nagu mu unistus on alati olnud. Kirg meditsiini vastu. Armastus teadmise vastu, et minu sõna võib muuta. Inimeste tänu, tagasiside ja "Te olete kõige parem meditsiinitöötaja keda ma olen kohanud" venitab südame alati ruumikamaks. AGA. Mida aeg seda tööd tehes edasi, seda rohkem on neid hetki, kus jõud on otsas. Midagi on muutunud ja see on minu mina-pildi, mõtted ja emotsioonid sassi löönud. Vahest olen motiveeritud, järgmine hetk trotsi täis. Tahad head, aga kuidagi ei saa. Ma ei tea kas seda on teinud keskkonna muutus, inimeste nõudmised, mis iga aastaga lähevad järjest intensiivsemaks ja jõulisemaks või lihtsal